Hillar Padu: poliitmängurlus neelab koolirõõmud

Hillar Padu. Foto: Urmas Lauri

Pensionil pedagoog Hillar Padu. Foto: Urmas Lauri

Mida haritum on inimene, seda rohkem ta teenib. Õppimine teeb targaks! See vana anekdoot enam muigama ei pane: kool on nüüd õnne-, mitte õpikoht.

Kui mina seitsekümmend aastat tagasi kooli läksin, ütles isa otsesõnu: pea meeles, õpetajal on alati õigus. Klassis üle neljakümne õpilase, tunnis käis tõsine töö. Räägiti ka teistpidi: töö on auasi, palk on pisiasi, muu on iseasi. Kui nüüd juba sügiseti räägitakse õpetajate streikidest, mitte koolitöö rõõmudest, tundub midagi valesti olevat.

Tõsi, eesti koolides on õppeedukus veel maailma esirinnas, aga kauaks? Puudub õpetajate järelkasv, sest palk on madal. Palgatasemega on rahul üldse vaid 32% eestimaalasi. Noored siirduvad välisriikidesse mitte ainult õppima, vaid ka nõudepesijaks, lapsehoidjaks või muudele abitöödele. Mõelda, PISA-testide maailmatipud lahkuvad rahvusriigist palga pärast: mida targem oled, seda varem lahkud.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
8 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kod.
1 aasta tagasi

Me kulutame 16% eelarvest haridusele , teised riigid vaid 5-6% . Kas meil on midagi parem – ei , pigem hullem . Statistika ütleb et meil on 5000 õpetajat lausa üle , aga vingutakse õpetajapuudusest .
Palgast – mäletan et vene ajal oli õpetaja palk üsna madal ja ometi neid jätkus (meie kooli koristaja kelkis alati et õpetaja saab palka 75 rubla , tema aga 90)
Õppemahtudest ei maksa üldse rääkida , omaaegselt tehti ju reform et 12 klassi , aga 6 selt kooli – tulemusena tekitati vaid 1 klass juurde

see on ''liberaalne demokraatia''
1 aasta tagasi

Lihtne – Kui võimuladvik on valinud sotsialistliku tee, siis pole ju muud oodatagi. Tänaseks kogu Eesti rahvas jäänud Baltikumis vaeseimaks. Küsimus pole üldsegi ainult õpetajates.

kahjuks
1 aasta tagasi

on meil soodumus kooliharidusest perestroikat teha pidevalt

Tigedik
1 aasta tagasi
Reply to  kahjuks

Seal ei piisa enam reformidest, seal on vaja juba revolutsiooni

kribu
1 aasta tagasi
Reply to  kahjuks

Kahjuks on tõesti asi niimoodi,et kui need idikad midagi uut välja mõtlevad siis esimese asjana tõmmatakse maamatsidel kõri koomale.

Hmm
1 aasta tagasi
Reply to  kribu

Viimased kümmekond aastat oleme nn haridusse kallanud meeletu hulga raha – tulemus on pigem negatiivne . Ja seda räägitakse järjest enam . Oleks aeg mõistusele tulla ja haridusvõrk korda teha e. 3/5 kuludest tuleb kärpida

pole
1 aasta tagasi
Reply to  Hmm

võimalik, vaja intregeerida seltsimehed ühiskonda

Ega...
1 aasta tagasi
Reply to  Hmm

…sa võid haridusse kallata rohkem või vähem. Vaba turumajandus mõjub igale sektorile ja ajude äravool on aiva progresseeruv.