Läänemaa aasta õpetaja Tiina Brock tahtis koolmeistriks saada juba lasteaias ja kõigile muulastele eesti keele selgeks õpetada, nüüd valutab ta südant, et eesti lapsed ei taha enam emakeelt rääkida.
Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock, omal ajal läksite ülikooli õppima hoopis eesti keelt võõrkeelena, mitte eesti filoloogiat.
Oli ärkamisaeg. Minus oli tohutu entusiasm Eestist oma riik teha. Lõpetasin keskkooli 1989. aastal, kui see eriala avati, et valmistada ette õpetajad, kes venekeelsetele elanikele eesti keelt õpetaksid.
Eesti filoloogia oli tol ajal ülipopulaarne eriala. Sinna oli võimatu sisse saada. Konkurss oli kümme inimest kohale. Eesti keel võõrkeelena oli aga väga sarnane eesti filoloogiaga, suurem osa loenguid olid ühised. Vene keelt oli vaja, sest pidime hakkama õpetama venelasi, aga seda ma oskasin. Olin keskkoolis õppinud vene keele eriklassis, sest populaarsesse õmblusklassi polnud võimalik pääseda.
Kas tahtsite kõigile Eesti venelastele eesti keele selgeks õpetada?
Jaa! See oli selline suur sisemine tunne, põlemine!
Ehkki intervjueerimise põhjus oli rõõmustav paistis läbi lillede kurbi noote. Need meenutasid Karl Reitsi prohvetikuulutust enne 2. Maailmasõda. Reits hoiatas, et see ilus riik võetakse eestlastelt ära, kui nad lausmaterialismist ei pöördu ning Jumalat hüvede garandina ei tunnista. Prohvetit muidugi ignoreeriti – alates kirikuringkondadest ja lõpetades presidendiga. Pätsi hiigelpea seisab muide samal (st. endisel turu)platsil Estonia teatri kõrval, kus Reitsi 1930-tel mädamunade ja apelsinidega loopides hurjutati. Prohveti ennustuse teine pool sisaldas ka pisut head, nähes ette omariikluse taastumist. Kuid lõppsõnum oli ikkagi nukker: pärast lühikest taasiseeseisvumisaega eestlased hajutatakse, lõplikult. Esimesed kultuurikatkestuse viljad said kõigile nähtavaks tänavu, kui üks eesti filoloog… Loe rohkem »
Kellele õpetada , kõik ju umbes ukrainast põgenenud , hea elu peale EUROOPASSE