Promenaadi hotelli asemele planeeringuga kavandatu peab Haapsalu iseloomulikule miljööle midagi omalt poolt juurde andma, mitte ainult seda ära kasutama.
Endise Promenaadi hotelli asemele Sadama tn 22 kinnistule Haapsalus on planeeritud osaliselt nelja-, osaliselt viiekorruseline spaahotell. Ehitusaluseks pinnaks on kavandatud 2900 m², mis kattub praktiliselt planeeringus lubatud ehitusalaga.
Kogu krunt peale mereäärse keeluala on planeeritud ainult ehituseks ja parkimiseks, haljasala puudub täiesti. Isegi tänavaäärne puiesteelõik on likvideeritud. Seega pole planeeringus kavandatuga miljöö mõistes linnale omalt poolt midagi juurde antud. Kui kasutada ära kogu ehitusõigus, oleks tänavalt näha vaid suur parkimisala ja hoone. Saamaks hoonele juurde maksimaalselt mahtu, on parkimine kavandatud vastu maja seina ja jalakäijatele pole jäetud isegi teid, et liikuda turvaliselt parkimiskohast sissepääsuni. Seega võib järeldada, et miljöö nimel pole loobutud mitte millestki, mis on äriliselt kasulik. Hoone parasiteerib ümbruskonnas varem loodud linnaruumi arvel.
vanalinn võiks olla tamme linnaku sarnane, nii hubane ja kodune, samas ajaloo hõnguline
Kurb jah, et Haapsalule iseloomulik ja unikaalne vanalinn solgitakse ära, seda ei anna ju hijem taastada.
isiklikult mulle uus projekt täiesti meeldib aga MITTE SINNA.
Kõik need suured, kaasaegsed majad võiks linnaservadesse omaette paigutada, kasvõi Holmidele, seal pole ees väikest vana puitarhitektuuri
Mulle jäi mulje, et Šotsi kuurorti stiilis kolosseumi ehitamine Peltzeri villa asemele on juba otsustatud. Tore muidugi, et vilunud arhitekt kasvõi tagantjärgi selle vastu sõna võtab. Aitäh! Kahjuks pole meie uuema aja linnavalitsejad ise piisavalt alalhoidlikud ega hea ruumitajuga, et ‘arendajatele’ piire seada. Haapsalu (vana)linna miljöö püsib vaid ‘aurul’, mitte teadlikul suunamisel. Kõik on vist märganud, et käsitöötoodang on reeglina kallim/kunstipärasem kui vabriku kaup? Haapsalu ennesõjaaegne vanalinn ongi käsitsi ehitatud. Teine oluline aspekt linnapildi kujunemisel on materjali valik. Puit, paas, tellis, savi sundisid aastatuhandeid (põhjamaist) arhitektuuri teatud raamidesse. Siki-sakilisi plekkbetoonklaasmaju ei saanudki toona ehitada. Seepärast väidan, et vanalinna ehituspiirang ei… Loe rohkem »
Plaanid plaanideks aga ei tule sinna midagi!
Ehk Haapsalu arhitekt vastab, miks selline sobimatu ehitis siis tuleb? Kas see on kellelegi veel kasulik? Miks luba anti? Kunagi ehk saame teada miks nii juhtus.
Olen nõus, et kavandatav hotell annab midagi linnale juurde. Vaade tänavalt ei ole ootus, mida ühele hotellile panna/pahaks panna. Tähtis on sisu, lisandväärtus, teenused, mida kavandatav asutus pakkuma hakkab.
iga äri või asutus pakub oma teenust. Seda ka selle hotelli naabrid teevad. Küsimus pole praegu selles vaid linnaruumis. Avalikku ruumi panustamine on samuti teenus. Seda pakuvad hotellile tema naabrid. Midagi võiks ikka vastu ka anda. Selles mõttes artiklis on õige teema püstitus.
Kuulujärgi pidavat seal tööle hakkama slaavi neiukesed. Lisandväärtus ainulaadne kogu linnale. Teenused pidid tulema all inclusive-ni välja. Nii, et sisu saab olema ja vaade ka ilus.
pole ootus , tehku kiltsi kuhugi
teeb imet, pole palju vaja , et patuseks saada, mida näitab karja tn. pidev väljamüük ärikatele