Andres Kalvik: 100 päeva maksutõuse

Lääne Elu

info@le.ee

Andres Kalvik, Eesti Keskerakonna avalike suhete juht
Andres Kalvik, Eesti Keskerakonna avalike suhete juht

Nädal tagasi täitus valitsusel 100 päeva, mille ühine nimetaja on kõigile selge – maksutõusud. Kahjuks on see aeg olnud Eesti riigile ja rahvale kõike muud kui positiivne.

Peretoetuste kärpimise ja laiaulatuslike maksutõusude kiirkorras läbisurumisega süvendas valitsus samaaegselt rahvastiku-, majandus- ja usalduskriisi. Samuti on valitsuse senine tegevus laiemalt olnud kriise võimendav, mitte lahendav.

Mind paneb tõsiselt imestama, et miks oli tänasel valitsusel niivõrd kiire maksutõusude kehtestamisega, lasterikastelt peredelt raha äravõtmisega ja abieluvõrdsuse kehtestamisega. Need sammud vähendavad inimeste toimetulekut, lõhestavad ühiskonda ega anna uut hoogu majandusele.

Reformierakonna juhitava valitsuse tegemisi vaadates tundub, et silmaklappidega ollakse kinni Eesti-siseses Exceli tabelis ega tajuta suuremat pilti. Meie töösturid ja põllumehed konkureerivad Euroopa ühisel turul ning kui teised riigid tulevad kas siis soodsama elektrihinna või maksupoliitika abil ettevõtetele appi, siis meie vaatame käed taskus seistes toimuvat pealt. Pole siis imestada, et poelettidel võtavad järjest enam võimust importkaubad. Kohalik toodang on lihtsalt üle mõistuse kallis. Valitsuse suutmatus ettevõtjaid kuulda võtta ja neile Euroopa konkurentidega võrdväärseid tingimusi pakkuda paneb kahe käega peast haarama.

On arusaamatu, miks soovib valitsus keset majanduskriisi ning mitmete maksutõusude ajal veel täiendavalt automaksu kehtestada? Rahandusminister toob põhjenduseks, et selle abil loodetakse liikluskoormust ja õhusaastet vähendada. Jah, Tallinna kesklinnas võib see tipptundidel olla probleem, kuid väikelinnades ja maapiirkondades elavate inimeste karistamine on täiesti arusaamatu. Kas meie tänavad ägavad ummikute all ja õhk on heitgaasidest nii paks, et peab maskiga ringi käima?

Tegelikult on siililegi selge, et automaks on lihtsalt veel üks moodus, kuidas inimestelt raha kätte saada. Selle abil viiakse ellu Reformierakonna jõukaid soosiv tulumaksureform, millest 1200 eurot teeniv inimene võidab 6 senti ja 2500eurose palgaga tööline 106 eurot kuus. Kui eesmärk on pelgalt riigieelarve täitmine, siis tuleks nii ausalt välja öelda, mitte väidetava keskkonnahoiu taha peitu pugeda. Praegune retoorika meenutab riiklikul tasemel rohepesu. Riigieelarve tulude suurendamiseks oleks aga märksa mõistlikum luksusmaksude kehtestamine ja astmelise tulumaksu rakendamine, nagu mujal Euroopas.

Lisaks maksutõusudele on valitsus tulnud välja arusaamatute kärpeplaanidega: suletakse maakoolid, lõpetatakse tasuta ühistransport, miinimumini on viidud teedeehituse rahastus ning loobutakse õpetajate palgatõusust. Ja võtta liikumisaastal raha vähemaks koolispordilt ja liikumisharrastuselt, jätab mulje, et valitsuse tegevuses puudub igasugune loogika ja süsteemne lähenemine. Kindlasti on kohti, kus riigi kulusid on võimalik koomale tõmmata, kuid seda ei tohi teha laste ja inimeste toimetuleku arvelt. Praegune kaootiline tegevus ei meenuta riigireformi, vaid suvalist rapsimist.

Kahjuks tuleb nentida, et Reformierakond pakkus enne valimisi avalikkusele ja valijatele pooltõdesid. Riigi rahandusest räägiti ümber nurga ning nende nurkade taga valitses küllus ja ilu. Kui aga mandaadid parlamenti olid jagatud, selgus, et valijad said omajagu petta. Korras rahanduse asemel on nüüd vaid riigikassa tühjuse kaja.

Eesti majanduslangus on kestnud juba üle aasta ning täiendavalt on lisandunud põuaperioodist tingitud kahjud, millele reageerimisel valitsus samuti lootusetult hiljaks jäi. Vägisi jääb mulje, et valitsuse plaan on tõesti lihtsalt oodata, kuni kriisid ise üle lähevad selle asemel, et majanduse elavdamiseks vajalik toetuspakett välja töötada. Keskerakond on käinud välja mitmeid ettepanekuid, kuid Reformierakond eesotsas peaministriga on need arrogantsel moel tagasi lükanud.

Samuti ei ole valitsus midagi teinud selleks, et aidata kohalikel omavalitsustel kiire hinnatõusu ja laiaulatuslike maksutõusudega toime tulla. Majanduslangus mõjutab niigi negatiivselt linnade ja valdade eelarveid, kuid samal ajal kasvab sotsiaalabi ja tuge vajavate inimeste osakaal. Kohalikud omavalitsused on raskel ajal inimeste jaoks esmaseks turvavõrguks, mille toimimise eelduseks on nende enda piisav finantsvõimekus.

Valetamist ja maksutõuse rahvas valitsusele ei andesta!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
valitsused
10 kuud tagasi

ongi selleks, et tulla ja minna ning, et maksud saaksid jääda ja kosuda, varsti jõuame taas teoorjuseni

enn
10 kuud tagasi

autori poolt “mõistetamatu” valitsuse tegevus saab selgeks, kui lugeda läbi wef-i tegevuskava: 1) inimkonna arvukuse vähendamine (lasterikastelt raha ära võtmine, abortide hoogustamine) 2) eraomandi likvideerimine (varamaksud, mille tulemusena on inimese senise vara kõrgemaks omanikuks edaspidi riik) 3) tsentraalselt juhitud plaanimajandus ning “eluspüsimise” toetused sisulise uue feodaalkorra sisseviimiseks 4) 15-minuti linnade kontseptsioon, et see uus feodaalkord oleks ka sunnismaine. kui vaadata tagasi meie valitsuse viimase 100 päeva tegudele nende punktide valguses, siis on ju kõik ilmselge, kas pole? ning antud tegevuskavad ei ole mitte konspiratsiooniteooria, vaid on olnud avalik info wef-i kodulehel juba päris mitu aastat. netis ringlevad ringi pildid õnnest… Loe rohkem »

enn
10 kuud tagasi
Reply to  enn

ah jaa, inimesed, kui te arvate, et järgmine kord valite reformi asemel keski, sotse, isamaad või jeestitveestit, et siis midagi muutub, siis otsige üles nende tegelaste viimase aasta sõnavõtud ning teile saab selgeks, et neid valides saate tegelikult ikka täpselt sama wef-i programmi! kui järgmine kord valimisi üldse veel peaks toimuma…

enn
10 kuud tagasi
Reply to  enn

homondus on osa 1. punkti “lahendustest”.
kas ei tekita küsimusi, et miks kõik parteid üksmeelselt ekret materdavad? kas mitte selleks, et ekre üksinda vaid seisabki wef-i programmi rakendamise vastu? või on sellest liiga keeruline aru saada?