Mootorsõidukimaks maapiirkonna- ja linnainimesi eristama ei hakka

Rahandusministeerium tuli kolmapäeval välja mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega, kus maapiirkondades elavatele sõidukiomanikele erisust ei tehta.

Mootorsõidukimaks on varasemalt saanud palju kriitikat, kuna maapiirkondades elavatel ja töötavatel inimestel on auto kasutamine sageli hädavajalik.

“Sõidukimaksu geograafiline eristamine ja tulemuslik rakendamine on keeruline, mistõttu tegeletakse selle küsimusega maksevõime kaudse arvesse võtmisega maksu määramisel,” põhjendatakse eelnõu väljatöötamiskavatsuses erisuse mittekehtestamist.

Väljatöötamiskavatsuses pakutakse välja kaks võimalikku mootorsõidukimaksu rakendamise mudelit. Esimene mudel A lähtub mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust laiemalt üle selle elutsükli – tootmine, kasutamine, utiliseerimine. Teine mudel B keskendub mootorsõiduki süsinikdioksiidi (CO2) heitele selle kasutamise ajal.

Mudel A kasutab registreerimismaksu komponentidena CO2 ja sõiduki tühimassi ning vanust, aastamaksu puhul mootori võimsust kilovattides, tühimassi ja vanust. Mõlemal juhul lisandub baasosa.

Sõiduki tühimass on näitaja, mis kirjeldab selle tootmiseks kulutatud maapõue ressursse, energiat ja muud keskkonnamõju. Ühtlasi iseloomustab mass auto koormust kohalikele teedele ning kasutamisel tekkivaid tolmuosakesi, seega mõju inimtervisele.

Ehkki elektrisõidukite akud teevad elektriautod oluliselt raskemaks võrreldes sama suurte bensiini- ja diiselautodega, siis võimaldab madal või olematu CO2 näit siiski nende ostmist soovi korral maksu ühe arvestuskomponendina kasutusel soodustada.

Lisaks keskkonnale aitab tühimass rahandusministeeriumi hinnangul kaudselt arvestada ka omaniku maksevõimega, kuna kallimad autod on üldiselt raskemad. Praegu ei ole plaanis Eestis sõidukite hinnapõhist maksustamist rakendada selle kuluka administreerimise tõttu. “Seetõttu tuleb leida teisi võimalusi auto hinna ja sedakaudu omaniku maksevõime arvestamiseks,” kirjutatakse eelnõu väljatöötamiskavatsuses.

Mootori võimsuse kaasamisel aastamaksu valemisse on lähtutud kahest argumendist. Esiteks on mootori võimsus paremini seotud auto hinnaga kui CO2 eriheite näit, mis võimaldab kaudselt rakendada maksevõime põhimõtet. Teiseks on mootori võimsus registris kirjas kõigi autode jaoks, samas kui CO2 näit vaid uuemate puhul.

Sõiduki vanus on aastamaksu leidmise valemis võimalus selleks, et kaudselt arvestada omaniku maksevõimega. Rahandusministeerium eeldab, et valdav enamik inimesi sõidab endale võimetekohase autoga ehk uuemat autot saavad lubada jõukamad inimesed ja vanematega sõidetakse olude sunnil, seda igas hinna- ja suurusklassis. “Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole autoturult välja tõrjuda inimesed, kes endale uut autot lubada ei saa,” rõhutatakse mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses.

Mootorsõidukimaks koosneb kahest komponendist – ühekordsest registreerimismaksust ja aastamaksust.

Registreerimismaks koosneb baasosast, CO2, tühimassi ja vanuse komponendist. Esimeste põhjal leitud maksu on võimalik vähendada sõltuvalt sõiduki vanusest. Vanuse komponent hakkab maksu vähendavat mõju avaldama 5-aastastele ja vanematele sõidukitele, kus see regresseerub kuni 15-aastaste sõidukiteni.

See tähendab, et 15 aastase sõiduki eest tasutakse 10 protsenti sõiduki CO2 ja massi alusel arvutatud maksust. 15–20 aastastel sõidukitel püsib vanusekomponendi mõju 10 protsendil ja üle 20 aastased sõidukid maksavad üksnes maksu baasosa. CO2 komponendi osakaal on keskmiselt 80 protsenti ja tühimassil 20 protsenti, kuid need suhted ei ole fikseeritud. Maks peaks suunama inimeste valikuid uue sõiduki ostmisel keskkonda igas mõttes säästvamate mudelite suunas.

Aastamaks koosneb baasosast, võimsuse, tühimassi ja vanusekomponendist. Esimeste põhjal leitud maksu on võimalik vähendada sõltuvalt auto vanusest. Võimsuse komponendi osakaal on umbes 70 protsenti ja tühimassil 30 protsenti, kuid suhted ei ole fikseeritud. Aastamaks ei suuna inimeste valikuid oluliselt, kuna on piisavalt väike auto muude jooksvate kuludega võrreldes.

Sarnaselt mudeliga A koosneb mudel B kahest osast – registreerimismaksust ning aastamaksust. Suurem mõju keskkonnahoidliku käitumise suunas on registreerimismaksul. Seda nii teaduskirjanduse põhjal kui ka sellest tulenevalt, et registreerimisemaksu baas on väiksem kui aastamaksul, mistõttu registreerimismaks peaks olema suurem. Samuti on registreerimismaks ühekordne ning kohene, mitte ei jagune ühtlaselt pika aja peale.

Seejuures ei ole mudelid nii-öelda kivisse raiutud ning on võimalik, et lõplik versioon mootorsõidukimaksust tuleb nende kombinatsioonist või kerkib esile veel uus mudel.

Kolmapäeval saatis rahandusministeerium mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringile. Kuna tegu on väljatöötamiskavatsusega, siis võib see lähikuudel olenevalt tagasisidest muutuda. Mootorsõidukimaksu eelnõu peaks riigikokku jõudma sügisel.

Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.