Väikeste tüdrukute lemmikala kogub Läänemaal populaarsust

Huvi hobuste ja ratsutamise vastu on kasvanud kõikjal Eestis, ka Läänemaal. Treeningute kõrval tegelevad siinsed tallid ka hobuteraapiaga.

Läänemaa ratsaspordi klubi juhatuse liige Mari-Liis Parbus kinnitas, et huvi ratsutamise vastu kasvab. „Tahaks loota ja julgen arvata, et huvi on kasvamas,“ ütles Parbus. Ta lisas, et järjekordi treeningutele pääsemiseks siiski veel tekkinud ei ole.

Parbuse sõnul on Läänemaal huvilistel võimalik ratsutamisega tegelda kümmekonnas tallis. Et treeningutele tuleb lapsi järjest juurde, näitab Parbuse sõnul Läänemaa ratsutamise elujõulisust. „Ratsatrenni jõuavad kõige enam ikka lapsed ja noored, seega on trennides kõige enam lapsi vanuses 5–15 aastat,“ ütles Parbus. Täpset harrastajate arvu Parbus öelda küll osanud, ent tema sõnul käib Haapsalu linna tallides regulaarselt ratsatreeningutel umbes 100 inimest.

Ratsanike arvu peab Parbus piisavaks. „Pigem on puudus võistluspaikadest, eriti napib koolisõiduvõistluste läbi viimiseks sobivaid võistluspaiku,“ ütles ta.

Vanamõisa talli omaniku ja 18 aastat hobustega tegeleva Caroline Kurise sõnul näitavad huvi kasvu kümne aasta tagused ponivõistlused, kus stardijoonel seisis 20–30 ratsanikku. Nüüdseks on nende arv tõusnud 30–40 peale.

Haapsalust kümneminutilise autosõidu kaugusel asuvas Vanamõisa tallis käib ratsutamistreeningul umbes 20 last. Kurise sõnul käib enamik õpilastest ratsutamas üks-kaks korda nädalas. Arenguks oleks tema sõnul vaja treenida aga vähemalt kaks-kolm korda nädalas, sest alla selle toimub taandareng. Kurise sõnul kulub harva käies terve treeningu aeg asjade meeldetuletamise peale, mistõttu midagi uut ei jõuta väga õppida. Õpilased, kellel on tallis oma hobune, käivad aga sagedamini – peaaegu iga päev. Kurise sõnul tasub talli pidamine Läänemaal end ära. „Ära elab, aga rikkaks ei saa,“ ütles ta.

Uuemõisa talli rentiva Piret Kurisoo sõnul käib nende tallis ratsutamist õppimas 30 õpilast keskmise vanusega 12 aastat. Kurisoo sõnul kasutatakse treeningutel talli poolesajast hobusest 26. Kümme hobust on rentnike omad ja ülejäänud Kurisoo enda hobused.

Talli peab Kurisoo hobuste aretamiseks ja hobuspordiga tegelemiseks. Tallis rendikohtade pakkumine ja õpilaste treenimine toetab rahaliselt ratsasporti ja aretamist. „Muidu poleks see võimalik,“ ütles Kurisoo. Kurisoo sõnul tasub Läänemaal talli pidamine end ära. „Kui südamega asja juures olla, siis küll,“ ütles ta.

Lisaks ratsutamisele viiakse Läänemaa tallides läbi ka teraapiaid. Ratsutamis- ja tegevusterapeut Elke Mäemurru sõnul on ratsutamisteraapia veidi eksitav nimi, sest ei tegeleta vaid ratsutamisega. „Kõik oleneb kliendi vajadustest,“ ütles Mäemurd. Tema sõnul saab hobust näiteks kammida, temaga jalutada ja läbi viia mitmesuguseid tasakaaluharjutusi. „Hobusel on inimesele rahustav mõju,“ ütles Mäemurd. Terapeudi sõnul viib tema oma teraapiaid läbi Uuemõisa tallis, ent on ka terapeute, kes teevad seda oma kodus.

Samuti ratsutamisteraapiaga tegeleva Pia-Johanna Laidoneri sõnul on hobuteraapia heaks vahelduseks kliinilisele teraapiale – lastel on näiteks koos hobustega teraapiale lihtsam keskenduda. Laidoneri sõnul on Läänemaa selle poolest Eestis ainulaadne, et kusagil mujal ratsutamisteraapiat ametlikult läbi ei viida. Läänemaal käiakse hobuteraapiat saamas ka Tallinnast.

Parbuse sõnul on ratsasport ala, kus treenitakse nii mõistust, vaimu kui ka keha: ala nõuab keskendumist ja kohalolu kõikide meeltega. „Vaimne kohalolu, tasakaalukus ja tugev tahe hobusega koostööd teha on siin võtmesõnad,“ sõnas Parbus. Tema sõnul rikuvad närvilisus ja halb tuju ratsatreeningu. „Juba ainuüksi hobuse puhastamine, sügamine ja trenniks valmispanek on puhas teraapia. Kui nendeks toiminguteks piisavalt aega võtta, lahtuvad negatiivsed tunded ja mõtted iseenesest ja trenni saab minna mõnusa enesetundega.“ ütles Parbus, kelle sõnul käivad hobune ja ratsanik kokku. „Ilma üheta pole teist,“ ütles Parbus.