Haapsalu ja RMK vaidlevad kogukonnametsade üle

Andra Kirna

andra@le.ee

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu soovib, et RMK oleks nõus KAH-alasid majandama püsimetsana. Foto: Andra Kirna
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu soovib, et RMK oleks nõus KAH-alasid majandama püsimetsana. Foto: Andra Kirna

Haapsalu linna kodulehel 16. augustini tutvumiseks olev Haapsalu üldplaneering 2030+ on tekitanud vaidluse Haapsalu linna ja riigimetsakeskuse (RMK) vahel.

Vaidlusaluseks küsimuseks on Haapsalu ümbruse kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel, peamiselt Paralepas ja Valgeväljal kasvava metsa majandamine.

KAH-metsaalad on asulalähedased metsad või metsad, kus käiakse puhkamas, marjul, seenel, matkamas või sportimas või mis kaitsevad asulaid mürareostuse või ebasoodsate ilmastikumõjude eest.

Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul majandab RMK neid metsi nagu kõiki teisi majandusmetsi. „Kui need metsad on asulate lähedal, kaasavad nad kogukonna arvamust avaldama tööde korraldamise kohta. Reaalselt ei küsi nad aga inimeste arvamusi siis, kui raieid planeerivad, pigem tutvustatakse seda, kuidas tööd toimuma hakkavad,“ tõi Rammu esile peamise murekoha. Haapsalu ei taha KAH-metsade majandamisel lubada lageraiet.

RMK metsaosakonna peametsaülem Andres Sepp ütles, et Haapsalu väärtuslikes metsades ja rohevõrgustikus on RMK seni lähtunud ja soovib ka edaspidi lähtuda sellest, et neis metsades oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata.

„Oleme Haapsalu linnavalitsusega kohtunud ja lubanud, et esitame üldplaneeringu avalikustamise käigus ettepaneku, kuidas võiks olla üldplaneeringus lahendatud KAH-alade metsade majandamise põhimõtted. Just nimelt põhimõtted, mitte detailideni kirjeldused, mis ei ole aastaid kehtivale nn raamdokumendile tavaks,“ selgitas Sepp.

Seega RMK nägemuses määrab üldplaneering kõrgendatud avaliku huviga alad ja kirjeldab põhimõtted nende hoidmiseks ja kasutamiseks, detailsed kavad (koos raieviiside ja võimalike raiealade suurustega) koostatakse aga eraldi koostöös kohaliku omavalitsusega ja töid tehakse vaid omavalitsuse heakskiidul.

Linnavalitsus on RMK sõnastuse suhtes mõnevõrra umbusklik.

„Uue planeeringuga üritame vältida viga, et tingimused on nõrgalt sõnastatud,“ ütles Rammu. „Teeme üldplaneeringut kümneks aastaks. Kui piirangud jäävad umbmäärased, pole tulevikus jälle millelegi toetuda,“ lisas ta.

RMK pole selle suhtumisega nõus. „Küsimus ei ole kunagi selles, mis nime all ja kui suurel pindalal täpselt metsas raieid tehakse. Küsimus on selles, milline näeb raiutud ala pärast raietegevust välja, kas seal on võimalik uusi puid välja kasvatada ja kuidas on raiutav ala olemasolevasse maastikupilti sobitatud,” ütles Sepp. Tema sõnul on RMK nende tingimuste vahel avatud leidma kompromisse. „Pindalaline piirang tekitab rohkem kahju kui kasu, kui see ei arvesta looduses pika aja jooksul välja kujunenud looduslike piiridega ja killustab nii metsa,“ rääkis Sepp.

Loomulikult ei pea linnavalitsus arvestama kõiki ettepanekuid, mis detailplaneeringu kohta laekuvad, sest kõikvõimalike teemadel tehakse ettepanekuid palju ja kõigiga pole võimalik arvestada. „Küll aga peavad otsused olema kaalutletud ja keeldumisi tuleb ka põhjendada,“ selgitas aselinnapea.

Rammu sõnul peab linnavalitsus kuu aja jooksul pärast avalikustamist suutma ettepanekutes selgusele jõuda – mida arvestada mida mitte. „Siis saab üldplaneeringu pärast uut kooskõlastamist maaelu- ja põllumajandusministeeriumis kehtestada,“ ütles Rammu. Aselinnapea nentis, et kehtestatud üldplaneeringut on õigus kuu aja jooksul kohtus vaidlustada. Tema sõnul ei ole Haapsalu linn üldplaneeringu pärast varem küll pidanud kohut käima.

Ka Sepp tõdes, et RMK-l on võimalus esitada rahandusministeeriumile vaie, milles põhjendab, miks ta on sellisel kujul üldplaneeringus kirja pandu vastu ja millist mõju see metsadele tegelikult võib omada. „Linnavalitsusega kohtudes toonitasime üle, et kuna ametlik vaie lahendatakse selliselt, et saadetakse n-ö kohapeale uuesti läbi rääkima ja kokku leppima, siis RMK-l ei ole huvi liikuda vaidesse, vaid arutada need teemad koos Haapsalu linna üldplaneeringu koostajatega põhjalikult läbi ja vajalikud muudatused planeeringu teksti õigel ajal sisse viia,“ ütles Sepp.

Rammu sõnul oleks riigil lihtne sarnastele konfliktidele lahendus leida. „Tuleks selgelt eristada, millised on majandusmetsad, kus saab majandada nii, nagu metsaseadus ette näeb, ja millised on mitmel otstarbel kasutatavad metsad. KAH-alade määramine juba oli, aga praegu tuleb ikka välja, et RMK saab sellest teistmoodi aru,“ ütles ta. Rammu lisas, et kõne all on väga väikesed metsaalad. „See on naeruväärne, mille üle me vaidleme. Paralepa ja Valgevälja metsades, mis tunduvad olema suured metsad, on seda vana metsa, mida raiuda, päris vähe alles jäänud. Inimesed ei taha sellest ilma jääda,“ ütles Rammu.

„Seaduse järgi on tegemist metsamaaga – 1,3 meetri kõrgused puud on juba mets –, aga tavakodanike jaoks ei ole see mets. Võetakse kena männimets maha ja asemele tuleb konarlik pinnas ja metsanoorendik, kus pole radasid ega saa enam kõndidagi. Kõik muutub palju ja see ei ole inimese jaoks enam puhkemets,“ jätkas Rammu. Tema sõnul ei ole linnavalitsus noorendike vastu. „Meie elanikud soovivad vana metsa säilitada, sest väga suures ulatuses on see juba uuendatud,“ nentis aselinnapea.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
21 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Uusmaasaajatele
4 kuud tagasi

Mis siin vaielda, ostke omale mets ja siis tehke need otsused, mis teile meeldivad. Nii või teisiti olete seal kõik rohkem või vähem ülalpeetvad maksumaksja poolt aga ise kanged võõrast vara kiibitsema. Klassikalised kehvikutest uusmaasaajad aastal 1940!

Aus linlane
4 kuud tagasi

Lahendus: linna lähedal lihtsalt ei raiu!
koerad on muidugi keelatud!

eksole
4 kuud tagasi
Reply to  Aus linlane

vastupidi- just linna lähedal peabki raiuma. Esiteks- seal on teed, kuivendus ja reeglina just puidu saamiseks kasvatatud kultuurmetsad. Seal on raiuda kõige odavam ja klient kõige lähem- järelikult ka kahju keskkonnale kõige väiksem.
Ja teiseks- linnainimene peabki nägema ja aru saama, mida tähendab tema elus hoidmine, toitmine ja varustamine.
Sellest puidust tuleb energia, pakendid (vaadake oma prügikasti), wc paber, mööbel, suurem osa kaupa veetakse puidust alustel ja palju palju muud.
Soovitaks pigem oma isiklikud tarbimisharjumused ja elu üle vaadata.

hmm
4 kuud tagasi

mets ei vaja majandamist. Vanad puud on väärtuslik elurikkus. 5000.- on täisealise puu istutamise hind. Mahakukkunud puud on elupaigad. Mets reguleerib linna mikrokliimat, vähendab kuumasaarte mõju, pidurdab liigseid tuuli jne Ei saa neid vaadata kitsalt puidutööstuse mättalt. KAH metsade elurikkus kasu on linnaelanikele suurem väärtus kui mingi pisuke raha nende puude saagimisest riigieelarves. Omavalitsuse pikaajaline kasu versus riigifirma lühiajaline kasumiahnus.

mmh
4 kuud tagasi
Reply to  hmm

Äkki jätame surnud ka maa peale. Milline tore elurikkus seal siis küll lahti läheb!

vot kus
4 kuud tagasi
Reply to  hmm

ei tea, mis häda on täisealisi puid ümber istutada? Midagi nii lolli ja absurdset pole ammu kuulnud. Linna haljastusel tuleb kogu aeg näppu järje peal hoida. Midagi raiutakse maha, midagi istutatakse juurde.
Linna ümbruse metsad vajavad päris kindlasti majandamist. Sellist asja, nagu kogukonna mets ei ole olemas. Mina olen ka kogukonna liige ja ma olen rangelt vastu sellisele mögale. Mulle ei meeldi väga paljud asjad ja eriti ülbed ja rumalad inimesed, kes võõrast vara omaks peavad.
Ja kust selline ettekujutus, et majandamine tähendab automaatselt kõige maha raiumist? Lillekesed- astuge vahest autost välja ja tee pealt kõrvale ka.

kairi
4 kuud tagasi

Paralepea mets pole nii räämaskui praegu mitte kunagi ennem olnud. Kõik kohad on tormilange täis, keegi neid ei korista ega hoolda. Puud mädanevad metsa ära. Linnal puudub huvi seda isegi oma rahvale välja jagada, kes selle metsa endale kasvõi kütte puudena välja tooks aga tormilangud on tekkinud sellest et lagereie langid olid sees ja see muudab metsa tuuleõrnaks.

Arhitekt
4 kuud tagasi
Reply to  kairi

RMK võiks metsa hooldada, mitte lageraiuda!

pets
4 kuud tagasi

jätke selle illusiooni loomine nüüd küll kõrval et HLV on enda kodanike huvide eest seisma hakanud.

Suhtumine
4 kuud tagasi

Inimene on huvitav olevus. Metsa ei tohi majandada, loomi toita ei tohi jne. Linnas elavate lindude ja loomade elupaiku hävitatakse süüdimatult. Laseme spetsialistidel oma tööd teha.

Metsas puhkaja
4 kuud tagasi
Reply to  Suhtumine

Suurimad eksperdid tunduvad alati olevat need, kel metsa ja puude kasvatamise kogemus ja teadmine täielikult puudub.

Nu jah
4 kuud tagasi
Reply to  Metsas puhkaja

Tüüpiline metsaärika demagoogia, selleks, et aru saada milleks korrumpeerunud ametnikud ja poliitikud soovivad 1,3m võsarisu metsaks tembeldada pole vaja luua kutseka diplomit.

En.
4 kuud tagasi
Reply to  Suhtumine

Võib olla jäi teil artikli täisversioonist lugemata, et ametlikult peetakse Eestis metsaks isegi 1,3-meetrist võpsikut. Kusjuures kogu ‘puhkemetsaalune’ saaks raskete raadamismasinatega segi pööratud – ei rada ega astumiskohta. Minu meelest on see aegumatu kuritegu elukeskkonna vastu. Aga ahnuritel pole mõõt veel täis! Mõistliku metsamajandamisega pole siin midagi pistmist. Küsige või nõukaaegsetelt metsnikelt, kes pärisid baastarkused EW ja tsaariaegsetelt metsavahtidelt.

Kõikvõimalike spetsialistide testküsimuseks võiks olla, kas nad inimese sugu oskavad üldse määrata? Tavainimene oskab aga pange tähele, õppinud spetsid jäävad vihakõneseaduse lähenedes üha enam jänni.

Mari
4 kuud tagasi
Reply to  En.

Raadamismasinad tegutsevad linna metsas nt Lõokese arendus Paralepa metsas. Metsamajandamise ikka ain’t metsamasinad ja saed.

einoh
4 kuud tagasi
Reply to  Mari

mis asi on raadamismasin?

einoh
4 kuud tagasi
Reply to  En.

sõbrake, 1,3 meetrisest võpsikust kasvab korralik mets oioi, kui kiiresti, eriti, kui selle eest hoolitsetakse. Just ükspäev imestasin ,kui ilus männik on saanud RMK langist, mis veel 15 aastat tagasi nägi nii “kole” välja. Nõukaaegsed ja varasemad metsnikud ja metsavahid tegustesid omas ajas. Siis oli mets ja maa hoopis teistsugune väärtus, kui täna. Inimesed elasid ja elatusid maast ja metsast. Täna on seis selline, et linnainimene, kes elab tööstuslikus keskkonnas, toitub tööstuse toodangust- ainult targutab ja möliseb. Piim tuleb poest, asjad hiinast, elekter seina seest. Aga sellest aru ei saa, et kogu tema olemasolu sõltub tööstusest, mis kaevandab, raiub, mürgitab… Loe rohkem »

noojah
4 kuud tagasi
Reply to  En.

et oleks öeldud- need aatelised metsamehed, tsaariaegsed, EW aegsed ja eriti nõukaaegsed- tegelesid väga hoolega tulevikku vaatamisega. Nemad kuivendasid soid, kaevasid jõgesid sirgeks, istutasid igale poole, ka sinna, kus see mõistlik ei olnud, metsa. Nemad muutsid maastikku oluliselt rohkem ,kui meie täna. Seda tehti selleks, et meil oleks rohkem rikkust ja parem elu.
Ja täna me viriseme, et jõed on sirgeks aetud, paisud ette tehtud, sood kuivendatud. Ja muudkui taastaks midagi. Ja samal ajal tahaks hästi elada, tarbida kõike seda, mis looduse arvelt tuleb ja järgi anda ei taha mitte kuskilt. Ja jubedalt meeldib kõiges üksteist süüdistada ja nägeleda.

Nu jah
4 kuud tagasi

RMK lageraie spetsialistidel on reformarite poolt riiklik katus. Miks küll?

Metsavaht
4 kuud tagasi
Reply to  Nu jah

Nagu kohtutes, on oravate karvane käsi riigifirmades sügavalt sees 🙁

Elanik
4 kuud tagasi

Niikaua kui Reformierakonnas valitseb mentaliteet, et kaitsealadel peabki raiuma, metsaärikate tahe on ülim ning rahva lollitamiseks ja maine kujundamiseks tegeleme rohepesuga ei muutu RMK suhtumises midagi. Paistab, et vahet pole kes seal asutuses peadirektor on asjad käivad ikka nii nagu puidutöösturite käsilane korraldab.

Turvas
4 kuud tagasi
Reply to  Elanik

Täitsa huvitav, miinuste ladujate näitel on näha, ajupestud kloune või toiduahela põrnikaid Läänemaal jätkub 🙂