Kiire töötempo ja olmemuredega kaasneb ühel või teisel moel pinge ja ärevus, kuid stressil kuhjuda lastes võivad probleemid üle pea kasvada. Kui regulaarset enesehoolt harjutada, saab igaüks end tasakaalus hoida ja oma vaimset vastupidavust suurendada.
Kui argine stressifoon on juba piisavalt suureks kasvanud, ei piisa lõõgastumiseks pelgalt päikesepaistest ja headest mõtetest. Esimene samm on leida aega iseenda jaoks tehes trenni, liikudes või suhelda sõpradega ning loobuda ebatervislikutest harjumustest.
Jaluta, tee trenni
Hea vaimne tervis saab alguse heast füüsilisest enesetundest. Regulaarne liikumine ja füüsiline aktiivsus on üks tõhusamaid viise, mis aitavad stressi maandada. Nii rühmatrennid spordiklubis, ujumine, tennis kui ka jooga ja jalutuskäigud aitavad kehal vabastada pinget ning stimuleerivad endorfiinide, dopamiini ja serotoniini tootmist, mis aitavad stressi leevendada. Füüsiline aktiivsus aitab tagada ka parema unehügieeni, mistõttu muutub uni kvaliteetsemaks ja ühtlasemaks.
Söö tervislikult ja regulaarselt
Tasakaalustatud ja toitainerikas toitumine on olulised nii keha kui ka vaimse heaolu jaoks. Puu- ja köögiviljad, proteiinid, täisteratooted ning tervislikud rasvad aitavad stabiliseerida veresuhkrut ja tagavad kehale vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Rutiinireegel kehtib ka toitumisele – regulaarsed toidukorrad mõjuvad hästi seedimisele ja ainevahetusele. Püüa süüa 3 korda päevas korralikult kõht täis ning väldi näksimist ja stressisöömist.
Ära unusta hingata
Teadlik hingamistehnika aitab ennetada ja leevendada ärevust ja depressiooni. Vaimse tervise spetsialistid soovitatavad ärevustunde leevendamiseks harjutada mitu korda sügavalt nina kaudu sisse ja suu kaudu välja hingamist. Hingamisel kõhu aktiveerimine ja lihaste lõdvestamine aitab tuua fookuse tagasi iseenda juurde, meelde tuletada oma keha olemasolu ja selle tähtsust.
Loobu alkoholist
Alkohol on depressant, mis kipub võimendama negatiivseid emotsioone nagu ärevust, viha ja kurbust. 10-20 grammi päevas ehk 1-2 klaasi veini on kogus, mis on Tervise Arengu Instituudi järgi täiskasvanute päevane madala riskiga alkoholikogus. Kuigi arvatakse, et väike kogus alkoholi leevendab pingeid, siis regulaarne ja liigne alkoholitarbimine tekitab depressiivseid emotsioone ning nõrgestab immuunsüsteemi, halvendab mälu ja kognitiivseid funktsioone.
Ära suitseta
Ka suitsetamine ei ole stressi leevendav tegevus. Hoopis vastupidi, see ergutab närvisüsteemi ja süvendab kergesti ärrituvust. Kuigi enamik inimesi suitsetab nikotiinivajadusest, siis iga sigaretiga hingatakse sisse mürgiseid aineid, mis põhjustavad vähki ja teisi eluohtlikke haiguseid. Parim lahendus tervisele on suitsetamisest loobuda, sest see aitab kehal ja vaimul taastuda ning parandab üldist tervist ja heaolu. Kui sa siiski ei suuda suitsetamist lõpetada, on võimalik minna tavasigarettidelt üle ka ilma põlemisprotsessita kuumutavatele tubakatoodetele, mille tarvitamisel tekib väiksemas koguses kahjulikke aineid.
Suhtle enda jaoks oluliste inimestega
Lähedaste toetus ja suhtlemine on stressi maandamisel niisama olulised kui üksinda olemine. Vestlemine sõprade, pere või terapeudiga võib aidata jagada muresid, saada toetust ja uusi vaatenurki, mis aitavad leida lahendusi probleemidele, mis muidu näivad ületamatud. Sotsiaalsel tugisüsteemil on tohutu positiivne mõju psühholoogiliste probleemide ületamisel ja vaimsete pingete maandamisel.
Kui enda eest regulaarselt hoolitseda trenni tehes, liikudes või suheldes sõpradega ning loobuda ebatervislikutest harjumustest nagu alkoholi tarvitamine või suitsetamine, saad suurendada oma psühholoogilist vastupidavust ja leevendada emotsionaalset pinget. Kui see aga tundub ületamatu ja ärevus on generaliseerunud, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.
