Kevili tahab järgmiseks suveks Lihula heinatehase püsti saada

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Lihula heinakatlamaja lähistele püsti pandava tehase trummelkuivatist läbi käinud kõrred pressitakse nii kokku, kui võimalik. 700–800 kilo kaaluvad heinapakid pistetakse merekonteineritesse, et alustada tuhandete kilomeetrite pikkust reisi maadesse, kus loomasööta napib. Foto: Sooaluse tee 7 detailplaneering

Lihula heinakatlamaja lähistele püsti pandava tehase trummelkuivatist läbi käinud kõrred pressitakse nii kokku, kui võimalik. 700–800 kilo kaaluvad heinapakid pistetakse merekonteineritesse, et alustada tuhandete kilomeetrite pikkust reisi maadesse, kus loomasööta napib. Foto: Sooaluse tee 7 detailplaneering

Lihula külje alla kavandatav heinatehas hakkab ilmet võtma, kuni 19. juunini on söödatehase detailplaneering avalikul väljapanekul.

Tehase paneb püsti Baltimaade suurimaks loomasööda eksportijaks pürgiv Golden Fields Factory, heina kogub tehase jaoks põllumeeste ühistu Kevili.

Söödatehas soovitakse rajada Lihula põhjapoolsesse serva Sooaluse tee 7 maaüksusele, kunagiste veiselautade alale. 1,4 hektari suurusele alale kavandatakse kuus kuni üheksa meetri kõrgust hoonet ja 30 meetri kõrgune korsten.

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Imelik
1 aasta tagasi

Kohalikele kindlasti abiks, aga laias plaanis toorme eksport on vähearenenud riigi tunnus. Ettevõte registreeritud Eestis aga pealikuks on keegi jordaanlane Mahmmud Sa’Id Mohammad Ahmed.

AVS
1 aasta tagasi
Reply to  Imelik

See “keegi jordaanlane” on tänaseks pea kümme aastat Eestis elanud ja äri ajanud, osalus mitmes ettevõttes ja annab kümnetele kohalikele tööd. Pole ju keeruline guugeldada, kui muidu nimi tuttav pole.

...
1 aasta tagasi
Reply to  AVS

…see on väga eduka ajupesu tulemus, kui keegi väidab, et keegi annab kellelegi tööd.
Aga jah, eks orjalaevad olid ka tolleaegsed kruiisid, kus aafriklased viidi tasuta Ameerikasse jm. ning seal anti neile tööd, mida neil endil ei olnud.

Abc
1 aasta tagasi

Isiklikud päikesepaneelid on vist ka mõttetu ettevõtmine seni,kuni pole leiutatud efektiivseid akusid,et saaks suvise energia kokku koguda ja kasutata järgmise suveni.Nagu küttepuudega.

Imeline Eesti
1 aasta tagasi

Merekonteinerites tuhandeid kilomeetreid….väga vingelt keskkonnasõbralik värk:) Vingume siin Eestis põlevkivi kasutamise üle, et kole must, aga samas tehakse muid nn rohelisi ärisid mustemalt, kui vaatame kogu elukaare keskkonna jalajälge. Inimlik lollus las ruulib, kurb.

Napak
1 aasta tagasi
Reply to  Imeline Eesti

Elu käib ikka täpselt samamoodi edasi nagu seni on käinud. Toimub mõni näidispoomine ja suure kaagatamisega rohestamine. Reaalsuses pole mitte midagi muutunud.

Pensionär
1 aasta tagasi

Väga hea kui vallal maksumaksjaid tuleb juurde. Igati kasulik kohalikele kuigi varsti hakkab vingumine pihta, et miks just siia jne. …..

seikspiir
1 aasta tagasi
Reply to  Pensionär

Täpselt niisamuti nagu vingutakse tuulikute ja päikeseparkide üle. Nüüd on aga keskpäeval elektrihind nullilähedane, mis muidu oleks ….???

K.s
1 aasta tagasi
Reply to  seikspiir

Tore jh, et kajakalda kiidetud päikeseparke rajanud kodanikud nüüd vastu kotte saavad…

Imelik
1 aasta tagasi
Reply to  seikspiir

Ära räägi asjadest millest sa palju ei taipa…. see nn. “nullilähedane” hind tõstab sul talvel energiahinda.

seikspiir
1 aasta tagasi
Reply to  Imelik

Tuli nüüd “taipaja” välja…
Talvel muidugi ei tõuseks, kui juba suvel oleks sama kallis.

Abdul, Jordaania pull
1 aasta tagasi
Reply to  seikspiir

Mul tõuseb meeleolu igal ajal, nii suvel kui talvel, kui Lihulast heina saan.

Tom, Kirbla pull
1 aasta tagasi

Mina tahan Kirblas edasi elada.

...
1 aasta tagasi
Reply to  seikspiir

…löö nüüd kokku kui palju neid päikeseparke eelnevalt sinu enda raha eest on doteeritud, kompenseeritud on, siis saad ehk õige hinna. Ja lõpphinna saad siis, kui need pargid hakkavad amortiseeruma ja vajavad asendamist, parandamist, utiliseerimist. Ei maksa nüüd arvata et need paneelid jäävad efektiivseks, et need ei amortiseeru ja on igavesed.