10 C
Haapsalu
Laupäev, 1. oktoober 2022
Avakülg Tags Toomas Laos

Silt: Toomas Laos

Jordaania lehmad ootavad Lihula heina

[caption id="attachment_371841" align="alignnone" width="1599"] Eestimaa põlduselt maha niidetud hein rändab siit maadesse, kus loomasööta napib. Foto: Kevili[/caption] Baltikumi suurimaks loomasööda eksportijaks pürgiv ettevõte paneb Lihula külje alla püsti heinatehase. Paari aasta pärast rändab seni heinakatlamaja järgi tuntud Lihulast hein kümnete tuhandete kilomeetrite kaugusele Lähis-Itta ja Aasiasse – Jordaaniast, Saudi Araabiast ja Kuveidist Jaapani ja Lõuna-Koreani välja. Väikese Lihula külje alla tühermaale paneb tehase püsti Baltimaade suurimaks loomasööda eksportijaks pürgiv Golden Fields Factory, heina tehase jaoks kogub põllumeeste ühistu Kevili. Lihula heinakatlamaja lähistele püsti pandava tehase trummelkuivatist läbi käinud kõrred pressitakse nii kokku, kui võimalik. 700-800 kilo kaaluvad heinapakid pistetakse merekonteineritesse, et alustada tuhandete kilomeetrite pikkust reisi maadesse, kus loomasööta napib.

Ukraina sõda kergitas väetise hinna neljakordseks

[caption id="attachment_358717" align="alignnone" width="2000"] Martna teraviljakasvataja Hardi Rehkalt on õnnega koos, sest ostis kevadise väetisevaru õigel ajal ära. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põllumeeste sõnul meenutab tänavune kevad 1990ndate algust ja rublaaja lõppu, sest hinnad kerkivad mühinal – kütuse hind on tõusnud kaks, väetise oma neli korda. „Väetisega on nii, et hinnad on kosmosesse lennanud,” ütles Ohtla Põllu osaühingu üks omanikke Hardi Rehkalt Lääne Elule teisipäeval. Rehkalt on üks neid õnnelikke, kes soetas kevadise väetisevaru aegsasti – mullu sügisel, kui odav Vene väetis oli veel turul ja hinnaralli ei olnud hoogu sisse saanud. Rehkalti töökoja õue peal kõhutas eile mitu kombainikõrgust kuhja – valgetesse ja taevassinistesse kirjatud kottidesse pakitud Vene ja Briti lämmastik- ning kompleksväetis ootas seal künni- ja külviaega. „Meil on mitte just aasta varu, aga kevadkülvi saab tehtud ja oraste peale jätkub ka,” ütles Rehkalt. „Mis edasi saab, ei oska öelda.” Rehkalt ei julge ennustada, kas lagi on käes, ja küsimus pole vaid väetises. Turg on labiilne ja kõik hinnad kerkivad. „Tõusevad kütus, väetis, vili,” märkis Rehkalt.

Kuumalaine harjal saabus lõikusaeg erakordselt vara

[caption id="attachment_335444" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa põldudel algas viljalõikus sel nädalal. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põldudel võib sellest nädalast näha esimesi kombaine, sest kuumus ja põud küpsetasid odra lõikusvalmis kümmekond päeva varem kui mullu ja nädal-paar varem kui viljalõikuse algus keskmiselt.

Kirbla piimafarmi uued ukrainlased asuvad nädala pärast tööle

[caption id="attachment_297581" align="alignnone" width="2000"] Toomas Laos. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läinud nädalal Eestisse jõudnud 170 ukrainlasest kaks asub tööle Kirbla piimafarmis. „On kohal. Tulid selle kuulsa lennukiga ja on karantiinis,” ütles Kirbla piimafarmi tegevjuht Toomas Laos Lääne Elule. Lennuk 170 ukrainlasega maandus Tallinna lennujaamas läinud teisipäeval. Kõigile tehti koroonatestid ja selgus, et kolm olid nakatunud. Kõigil 170 saabunul tuli jääda kaheks nädalaks karantiini. Läänemaale rohkem kedagi sellelt lennult ei tulnud. Kirbla omadel käis Laos Tallinnas järel. „Maskid olid neil ees, minul niisamuti,” ütles Laos. Üks mees on Kirblas juba kolmandat korda tööl, teine tuli seal juba töötava venna soovitusel.

Koroonakriis räsib Läänemaa piimafarme

[caption id="attachment_300938" align="alignnone" width="2000"] Leediküla farmi lehmad annavad piima nii nagu ikka, aga kuna piimaliiter on tavalisest odavam, saab farmiomanik vähem investeeringuid teha. Urmas Lauri[/caption] Peale ähvardava tööjõupuuduse peavad Läänemaa farmid hakkama saama ka piima hinna langusega. „Ikka-ikka,” ohkas Leediküla farmi juhataja Väino Narusk küsimuse peale, kas piima hinna langus Leediküla farmi mõjutab. Uuest söödamikserist ja remonditud silohoidlatest jäävad Leediküla lehmad sel aastal ilma, kuigi igal hommikul kell kaheksa vuravad piimaautod Leedikülast Jõhvi, Põlvasse ja Viljandisse. Iga päev jõuab sealsetesse Farmi piimatööstuse tehastesse Leedikülast 16 000 liitrit piima. Odavat piima, aga 450 lüpsilehma ei ole võimalik panna ooterežiimile, kuni ajad ja olud paranevad. Hea hind oleks üle 300, väga hea 330 eurot tonni eest. Millal see nii kõrge oli? Narusk ei mäleta. „Eelmise aasta keskmine oli 300 ringis,” ütles Narusk.

Läänemaa farmid püsivad ukrainlaste toel

[caption id="attachment_267532" align="alignnone" width="1024"] Sergei Homeniuk on töötanud Kirbla piimafarmis neli kuud. Farmi loomakasvatusjuhil Anne Põldäärel leidub ukraina tööliste kohta vaid kiidusõnu. Urmas Lauri[/caption] Lõuna-Läänemaal asuv Kirbla piimafarm on ukrainlasi palganud juba kaks aastat, sest kohapealt pole töötajaid võtta.

Põud kolmekordistas heina hinna

[caption id="attachment_243668" align="alignnone" width="900"] Kibe heinategu käis eile Haapsalu lähedal Vilkla külas. Foto Urmas Lauri[/caption] Põllumehed räägivad, et tänavu on heina vähe ning hind on tõusnud möödunud aastaga võrreldes kolm korda. „Eelmine aasta oli 3–4 eurot rull, praegu on pakkumised 8–9 eurot, isegi Rootsist helistati ja küsiti heina,” ütles Kasari luhal heina tegev Kulno Rehkalt, Ohtla Põld OÜ omanik. Muidugi on siinsetele heinategijatele kasulik, et mujal on heina vähe ja rohukraami saab kõrgema hinnaga müüa. „Kellel heina müüa on, sellel ei ole häbeneda midagi, küsib kõrget hinda ja ongi nii,” ütles Rehkalt.