Mihkel Nestor: majanduslangus hakkab inimesteni jõudma

Eesti majandus on olnud languses juba neli järjestikust kvartalit, kuid tavainimese elu pole see siiani kuigivõrd mõjutanud. Päris lõputult selline olukord kestma ei jää.

Tõsine majanduslangus

Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt langes Eesti sisemajanduse koguprodukt selle aasta esimeses kvartalis 3,2% võrra. Et SKP hakkas kahanema juba 2022. aasta kevadel ning kukkus aasta teises pooles 3-4% jagu, siis pole mingit kahtlust – oleme tõsises majanduslanguses. Kui eelmisel aastal olime selle poolest muu Euroopaga võrreldes üsna eripärased, siis tänavu on SKP kahanenud ka paaris teises riigis. Küll on siinne langus suurim kogu Euroopa Liidus. Meiega sarnases suurusjärgus oli kukkumine vaid Leedus, kus SKP vähenes aastaga 2,5% jagu. Hetkel ei toonud viimased statistikamuudatused kaasa eelmise aasta numbrite revideerimist, kuid ei saa välistada, et neid tagantjärgi pisut ülespoole korrigeeritakse. Võrreldes Eesti kaubanduspartnerite ja lähinaabritega tundub mullune kukkumine endiselt liiga suur.

Majanduslangus oli laiapõhjaline

Vaadates SKP statistikat majandusharude lõikes, tuleb tõdeda, et lisandväärtus vähenes pooltel tegevusaladest. Kahjuks kuulusid nende hulka just suurimad sektorid. Enim kärpis SKP numbrit tegevusala, mis varasemate aastate vältel on olnud Eesti majanduskasvu peamine vedaja – info ja side. Ennekõike oli selle taga IT ettevõtete senisest kesisemad majandustulemused ja kasumlikkuse langus. Lisaks IT-le hoidis majandust tugevalt tagasi energeetikasektor, kus kiirele nominaalsele kasvule vaatamata reaalne lisandväärtus Statistikaameti hinnangul kahanes. Selges languses oli veel mitu majanduse jaoks väga olulist tegevusala – finantssektor, kinnisvaraalane tegevus, töötlev tööstus ja kaubandus.

Neist viimase kahe näol on tegemist ka Eesti suurimate tööandjatega, mistõttu on ettevaates nende käekäik äärmiselt oluline. Samas võiks öelda, et tööstuse ja kaubanduse paariprotsendine langus oli ehk isegi üllatavalt väike. Nimelt kahanes töötleva tööstuse tootmismaht samal perioodil 8% ja jaekaubanduse müügimahu indeks 9%.

Eksport kärbub

Töötleva tööstuse suur ja jätkuv tootmismahtude langus peegeldub ka siis, kui vaadata SKP numbreid tarbimismeetodil. Nimelt kahanes Statistikaameti arvutuste kohaselt eksport esimeses kvartalis 7%. Seejuures oli põhjuseks just kaupade väljavedu, mis kukkus aastaga 12%. Teenused, mis moodustavad umbes kolmandiku koguekspordist, aitasid langust pisut pidurdada, kasvades aastaga 2,5%. Kuigi ka globaalse kaubavahetuse aktiivsus pole hetkel just ülemäära kõrge, siis Eesti jaoks on realiseerunud spetsiifiline risk Põhjamaade näol. Eesti peamiste kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandusel on viimasel ajal läinud märksa kehvemini, kui Lääne- ja Lõuna-Euroopal. Lisaks on oluline osa Eesti ekspordist seotud Põhjamaade ehitusturu aktiivsusega, mis on tõusvate intressimäärade keskkonnas suikunud pikka talveunne. Kahjuks ei ole kiiret muutust selles vallas oodata ja eksportiva tööstuse nigel konjunktuur jääb Eesti majandust tagasi hoidma pikema aja vältel. Kui midagi positiivset otsida, siis oli kahanes import esimeses kvartalis ekspordist enamgi. Nominaalnumbrites oli eksport endiselt ka impordist veidi suurem ja Eesti kaubavahetus välismaailmaga seega ülejäägis .

Sisemajandus tõmbab tagasi

Lisaks ekspordi kukkumisele on kahanenud ka sisemajanduse nõudlus. Eratarbimine vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis aastaga ligi 2%. Kui eelmisel aastal suutsid majapidamised inflatsiooni trotsida, siis tänavu on kallimad hinnad sundinud inimesi tarbimist piirama. Jaekaubandus on olnud juba mitmendat kuud tõsises languses ja olukord jääb sarnaseks veel mõneks ajaks. Paremas seisus on püsinud nõudlus erinevate teenuste tarbimise järele, kuid võrreldes jõukamate riikidega, moodustavad need ikkagi kogu eratarbimisest väiksema osa.

Mullusega võrreldes vähenesid ka investeerinud põhivarasse, täpsemalt 3,4% võrra. Samas oli selle sees pilt kirju. Nii kasvasid näiteks majapidamiste investeeringud eluruumidesse 64%. Samuti suurenesid riigi investeeringud muudesse hoonetesse ja rajatistesse enam kui kolmandiku võrra. Negatiivse poole pealt oli investeeringute tegemisel varasemast oluliselt tagasihoidlikum ettevõtlussektor. Nii kahanesid näiteks nende investeeringud transpordivahenditesse 92% ning masinatesse ja seadmetesse 50%

Majanduslangus jõuab inimesteni

Eesti majandus on olnud languses juba pikema aja vältel, kuid igapäevaelus pole see olnud kuigivõrd tunnetatav. Seda seetõttu, et vaatamata majanduses loodud lisandväärtuse kahanemisele püsihindades, on nominaalne kasv olnud väga kiire. Nii suurenesid eelmisel aastal töötajatele makstud hüvitised 14% ja suuresti ettevõtete kasumeid väljendav näitaja „tegevuse ülejääk ja segatulu“ 24%. Selle aasta esimeses kvartalis kasvasid hüvitised töötajatel endiselt veel 13%, kuid kasumite kasv piirdus juba kõigest 1,5%ga. Majanduskonjunktuuri halvenedes ongi esmaseks puhvriks ettevõtete kasumid, mis järgi annavad. Arvestades tööturu pikaajalist kitsikust, proovitakse töötajaid äriõnne pöördumise eest kaitsta, kuid lõputult pole see võimalik. Nii võibki oodata, et majanduslangus suve jooksul end senisest enam tunda hakkab andma, sest tööd on jäänud vähemaks ja mõnele maksab see lõpuks ka ameti. Paradoksaalselt võib see toimuda aga hetkel, kus majandusolukord SKP statistika põhjal juba paremuse suunas hakkab liikuma.