1. juunil on rahvusvaheline lastekaitsepäev, mille eesmärk on juhtida tähelepanu laste heaolule, õigustele ja -kaitsele. Statistikaameti analüütikud vaatasid sel puhul, mida näitavad andmed 0–17-aastaste Eesti elanike kohta. Toome teieni 10 põnevat fakti.
* 2023. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 269 111 last vanuses 0–17 eluaastat, kes moodustasid 19,7% kogu rahvastikust. Tegemist on suurima laste arvu ja osakaaluga alates 2005. aastast. Toona oli selles vanuses elanikke 271 760 ehk 20% rahvastikust.
* Eestis on poisse 7035 võrra rohkem (kokku 138 073) kui tüdrukuid (kokku 131 038).
* Kõige suurem on laste osakaal väikelinnades – 25 protsenti. Maalises piirkonnas moodustavad 0–17-aastased 20% ja linnades 19% elanikest.
* Maakonniti on kõige suurem laste osakaal Tartumaal, kus nad moodustavad 21,7% rahvastikust. Suhteliselt kõige vähem lapsi elab aga Hiiumaal, kus neid on 15,5% kogu rahvastikust.
* Kõige rohkem elab Eestis 12-aastaseid lapsi, kõige vähem aga alla aastaseid.
* Kõige rohkem lapsi on sündinud suvekuudel – 27 protsenti. Kevad- ja sügiskuudel on sündinud 25 ning talvel 23 protsenti lastest.
* Kõige suurem hulk lapsi peab sünnipäeva 27. juunil ja 15. juulil – neil päevil on sünnipäev 872 lapsel.
* Kõige levinum poisslapse nimi on Rasmus ja tüdrukunimi Sofia.
* Eesti keelt räägib emakeelena 70 protsenti Eesti lastest. Kogu rahvastikust on eesti keel emakeeleks 66 protsendil.
* 74 protsenti lastest on eestlased. See on 6 protsendipunkti rohkem kui eestlasi kogu rahvastikust (68 protsenti).
| Rahvus | Osakaal noorte seas vanuses 0–17 | Osakaal kogu rahvastikust | |
| 1 | Eestlane | 74,0 | 67,8 |
| 2 | Venelane | 18,3 | 22,5 |
| 3 | Ukrainlane | 4,7 | 4,1 |
| 4 | Valgevenelane | 0,2 | 0,8 |
| 5 | Soomlane | 0,2 | 0,6 |
