„Värske kala tuleb merest,“ ütlevad Läänemaa kalurid nagu ühes suust, kui küsida, kust siinkandis värsket kala saab.
„Et värsket kala saada, on ikkagi vaja oma kodustatud kalurit,“ sõnas Puise sadamakapten ja kalamees Taavi Suitsberg. Tema telefoninumber on paljudel. „Kui kala tahavad, helistavad. Helistan tagasi ja ütlen, kuna merelt tulen – nii saab kokku leppida,“ rääkis ta.
Sama ütleb Topu kalur Toomas Nõlvak. „Eks see siin ole väike linn ja paljudel on kalurite telefoninumbrid taskus,“ tõdes ka Alar Kruusma, kes peab lisaks oma püsikundede varustamisele Uuemõisa Konsumi juures ka värske kala putkat.
Kuigi rahaliselt on kaluritele paadile sadamas vastu tulevale ostjale müüa soodsam, on sellega ka päris palju tööd.
„Niiviisi müüa on päris keeruline. Vanasti sai ju näiteks räime müüa kastikaupa. Kes see nüüd enam niimoodi ostab?! Vahel tahetakse kilo-paari kaupa saada. Paki siis karpi ja otsi kohta, kus üle saad anda. Aga midagi pole teha, tuleb klapitada,“ selgitas Suitsberg.
Kaido Erik, kes Topu sadamast merel käib, rääkis, et Topu mehed mõtlevad keskkonnale, kus saaks huvilistele teada anda, et nüüd tuli kala. „Näiteks et müüme otse paadist sadamas sellest kellast tolle kellani. Mõtlesime Facebooki peale,“ rääkis ta.
Interneti kaudu tulevad ka Nõlvaku uued kliendid, tema telefoninumbri leiab maaturismi lehelt.
„Otse kalurilt ostes võidavad mõlemad, nii hinnas kui ka kvaliteedis,“ rääkis Suitsberg. „Ostja saab kõige värskema kala ja maksab veidi vähem kui kokkuostja käest ostes. Kalur saab aga küsida veidi paremat hinda, kui kokkuostja maksab. Muidugi on kaluritel ka kokkuostjaid vaja, sest kogu saagist sadamas alati lahti ei saa.“ Selle osa, mida tal sadamas ära müüa ei õnnestu, saavad Suitsbergilt kokkuostjad, kes viivad saagi Pärnusse.
„Kala saab rublase landiga Rimi poest,“ naeris Dirhami kalatööstuse juht Mart Vahtel. „Jube keeruline on vastata. Oleneb, mis hooajal me kalast räägime. Kui Haapsalus turule minna, ei paista see küll väga merelinn olevat. Aga mingil määral olen seal enam-vähem aasta ringi värsket kala näinud,“ tõdes ta samas.
Ilma ei jää ka need värske kala huvilised, kel oma kodustatud kalurit pole. Haapsalus saab kala osta kahest putkast, ühest poest, siseturult ja korra nädalas ka „Kalamajakalt ratastel“.
Turu taga väikeses putkas müüs neljapäeval värsket räime ja tinti Helgi. „Müüme värsket kala hommikul kella kaheksast kuni kella kolmeni,“ ütles ta. Kala tuleb sinna Helgi sõnul Pärnust. „Meil on oma kindlad kunded, kes ostmas käivad. Meilt ostavad isegi hiidlased, neil vist kala ei ole. Tinti ostsid täna,“ rääkis Helgi. Ta nentis, et kiluaeg on otsas ja räimeaeg saab ka kohe mööda ning edasi tulevad ainult suured kalad.
Siseturul kaupleb kalaga Kaja Trepp. „Tervis pole enam nii hea, et iga päev kalaletti lahti hoida,“ ütles Trepp. Sõnas aga, et ei saa lasta endal ka päris laisaks minna, nii et müüb kahel päeval nädalas. „Praegu tuleb laevakala Liivi lahest. Järgmisest nädalast kohalike kalurite oma. Või ka Läti kalurite saak,“ rääkis ta. „Ma olen pirtsakas, võtan müüki ainult samal hommikul merest välja võetud kala,“ julgustas ta siseturule kala järele tulema.
Ka Kruusma putkast saab praegu räime ja tinti. „Toon neid Pärnu kalurite käest,“ ütles ta, nentides, et Läänemaa vetes neid pole. Vastuseks küsimusele, millal sammud Uuemõisa kala järele seada, selgitas Kruusma: „Eks putka ole lahti nii, kuidas meri kala annab. Ega siis iga kord kala ka ole.“ Kruusma lubas alati värsket. „Ja kohalikku – säinast ja haugi ja mis siin on. Kui nüüd varsti haugipüük lahti läheb, seda püüan ise. Ahvenat ka. Kui soojemaks läheb, siis on nõudlust kindlasti rohkem,“ rääkis ta. Siis suitsutab Kruusma kalad ära. „Suitsukalahooaja avan laupäeval Puises kalasadamate päeval,“ lubas ta.
Nõlvak on samuti vahel andnud oma saagi, millel telefonitellijat pole, Haapsalu kalaputkadele müüa.
Turu lähedal Edusammu-nimelises poes müüb värsket kala Merike Kivilaid. „Meie ostame kalurite käest. Oleme nn esmakokkuostjad ja võtame nii palju, kui jõuame siin ära müüa,“ ütles Kivilaid. „Me pakuks iga päev midagi, aga eks ta ole ikka nii, nagu meri annab. Välismaa ookeanikalad on meil külmutatud, värske aga nii, nagu ta merest tuleb.
Edusamm alustas paarikümne aasta eest kalapüügivarustuse müügiga. Lisaks sellele hakkas ta kauplema esmalt suitsukalaga ja nüüd on juba mõned aastad müünud ka värsket kala. „Senini astub uksest sisse mõni, kes ei tea, et siit värsket kala saab,“ ütles Kivilaid. „Need kalad, mis Pärnust tuuakse – räim ja tint, mida Läänemaal ei püüta –, on jäänud rohkem putkadesse. Meie oleme jäänud müüma ahvenat, haugi, lesta, vimba ja latikat, mida saab Läänemaa kaluritelt. Sügisel toob meile üks kalur Dirhami kandist lesta,“ rääkis ta.
Peale tuttava kaluri ja mõne kalapoe ning -putka on võimalik osta värsket kala ja kalatooteid kogu Eestis nende müügiga tegelevalt ettevõttelt Kalamajakas. „Kalamajakas ratastel“ teeb tiiru Läänemaal reedeti, peatudes Haapsalu turul, Rannarootsi keskuse parklas ja Ristil.
Kas värskele kalale ikka ostjat leiab? „Inimestele meeldib küll räimest rääkida, aga paljud neist kodus räime või kilu teevad?“ küsis Vahtel kohe vastu. „Sageli ei osata seda enam ja tahetakse räimegi töödelduna osta. Mina näiteks sööks hea meelega kodus marineeritud räime liblikfileed. Minu tutvusringkonnas pole enam palju neid, kes seda teha oskavad. Vahel ise kodus küll teen,“ rääkis ta.
Üsna sama meelt on Nõlvak, kes peab kaluri ametit juba mitukümmend aastat. „Tänapäeval ei taha noorem põlvkond kalaga jännata. Hea kala aga tahab, et ikka käed mustaks teeksid,“ ütles ta. „Tänapäeval on nii, et valge kala, mida rahvas varem sõi – nurg ja säinas – on unustatud. Neid enam ei taheta. Neist teevad mõned kalajahu või midagi, aga tahavad jälle väga suuri koguseid, nii et keeruline. Lähevad merre tagasi ja elavad edasi. Mõrrast saab kala väga edukalt merre tagasi lasta, see ei tee talle midagi. Võrgupüük on iseasi,“ rääkis Nõlvak.
Nõlvaku sõnul on selle koha pealt väga oluline ettevõtmine kalasadamate päev laupäeval. „Mõeldud selleks, et värske kala vastu huvi äratada, kalameestega tuttavaks saada ja seda elu lähemalt tutvustada,“ ütles ta.
