Silt: Kaido Erik

[caption id="attachment_355978" align="alignnone" width="917"] Foto: Pixabay[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus andis ehitusloa vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamiseks, millega saab veevärgi poolsada Vana-Taebla majapidamist. Lääne-Nigula taristunõuniku Olev Peetrise sõnul on sealsed elanikud oodanud veevärki paarkümmend aastat.

[caption id="attachment_431042" align="alignnone" width="1920"] Normide järgi on Taebla kraaniveega kõik korras. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kaheksa kuud pärast eelmist korda hakkas Taebla kortermajade kraanivesi uuesti haisema. „Maitsnud ei ole, aga üsna tugev roiskumise lõhn,” ütles Taebla elanik Triin Aljas Lääne Elule teisipäeval. Aljas kraanivett joogiks ei tarvita. „Toitu saab sellega teha, sest keeb läbi,” ütles Aljas.

[caption id="attachment_425039" align="alignnone" width="1920"] Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul lubati kaluritele lihtsamat aruandlust, kuid tegelikult tuleb esitada varasemast rohkem andmeid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kalurid loevad murega päevi 1. juulini, mil tuleb pärast pooleaastast ajapikendust hakata püügiaruandeid esitama ainult elektrooniliselt. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ning põllumajandus- ja toiduametile (PTA) aruannete edastamiseks mõeldud püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK, mis pidi kaluri elu lihtsamaks tegema, on kasutajate sõnul arusaamatult detailne ja tüütu. Topu sadamast merel käiv Kaido Erik ütles, et kaluri elu tehakse ebamugavaks. „PERKi olen vaadanud küll, aga ühtegi katset pole seni teinud – mõned päevad on veel ju aega. Eks ta ole toores ja esialgu kulub kindlasti meeletult aega, aga rahuliku eestlasena pusin ära,“ oli ta optimistlik.

[caption id="attachment_424518" align="alignnone" width="1920"] Puise kalur Taavi Suitsberg müüs mullu kalasadamate päeval värskeid ahvenaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval, avatud kalasadamate päeval, ootavad Läänemaal külalisi kolm sadamat: Puise, Topu ja Dirhami. Kuuendat korda peetav avatud kalasadamate päev on seekord mõnevõrra teistsugune ja osa võtvaid sadamaid on varasemast vähem. „Mullu tegime seda võibolla veidi vägevamalt, bändid ja päevajuhid ja puha. Sel aastal natuke tagasihoidlikumalt,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalur Taavi Suitsberg. Tema sõnul on avatud kalasadamate päeva tuum ja mõte selles, et rahvale tutvustada kohalikku kala, kalandust, sadamaid ja harjutada rahvast käima värsket kala ostmas. „Seda me teha kavatsemegi,“ ütles Suitsberg. Iga sadam korraldab oma kalasadama päeva ise, rannakalanduse selts aitab seda ainult tutvustada.

[caption id="attachment_415667" align="alignnone" width="1920"] Vee hind tõuseb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Märtsist tõuseb Haapsalu Veevärgi vee ja kanalisatsiooni hind koos käibemaksuga 47 sendi võrra, 4,119 eurole kuupmeetri kohta. Haapsalu Veevärgi juhi Kaido Eriku sõnul kasutab üks inimene keskmiselt kuus 2,5 kuupmeetrit vett, mis tähendab, et iga kuu peab ühe inimese kohta välja käima senisest veidi alla 1,2 euro rohkem.

[caption id="attachment_418032" align="alignnone" width="1920"] Hüdrant. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Õhtu Kalda tänavale Haapsalus paigaldati stiilne hüdrant-veevõtukoht. „Avalikke veevõtukohti linna rohkem ei tule,” ütles Haapsalu Veevärgi juhataja Kaido Erik. Eelmine hüdrant oli sadakond meetrit raudteejaama pool Kalda tänaval. Nüüd tõsteti hüdrant Eriku sõnul eramaalt linnamaale.

[caption id="attachment_417203" align="alignnone" width="1920"] Taebla vee proovid on korras. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eelmisel nädalal Taebla kraaniveest võetud proovid mingit anomaaliat ei näidanud. „Kõik proovid olid korras, ei ole ühtegi näitajat, mis vajaks lisauurimist,” ütles Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik eile. „Ei oskagi praegu rohkem midagi uurida,” lisas ta.

[caption id="attachment_257546" align="alignnone" width="900"] Haapsalu Veevärgi juhataja Kaido Erik. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuu aega Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorusid läbi pesnud ja desinfitseerinud ning veetöötlusjaama baktereid hävitava UV-filtri paigaldanud Haapsalu veevärk seirab kraanivett edasi, sest siiani pole teada, miks vesi joogi- ja söögikõlbmatuks muutus.