Silt: Kaido Erik

[caption id="attachment_415667" align="alignnone" width="1920"] Vee hind tõuseb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Märtsist tõuseb Haapsalu Veevärgi vee ja kanalisatsiooni hind koos käibemaksuga 47 sendi võrra, 4,119 eurole kuupmeetri kohta. Haapsalu Veevärgi juhi Kaido Eriku sõnul kasutab üks inimene keskmiselt kuus 2,5 kuupmeetrit vett, mis tähendab, et iga kuu peab ühe inimese kohta välja käima senisest veidi alla 1,2 euro rohkem.

[caption id="attachment_418032" align="alignnone" width="1920"] Hüdrant. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Õhtu Kalda tänavale Haapsalus paigaldati stiilne hüdrant-veevõtukoht. „Avalikke veevõtukohti linna rohkem ei tule,” ütles Haapsalu Veevärgi juhataja Kaido Erik. Eelmine hüdrant oli sadakond meetrit raudteejaama pool Kalda tänaval. Nüüd tõsteti hüdrant Eriku sõnul eramaalt linnamaale.

[caption id="attachment_417203" align="alignnone" width="1920"] Taebla vee proovid on korras. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eelmisel nädalal Taebla kraaniveest võetud proovid mingit anomaaliat ei näidanud. „Kõik proovid olid korras, ei ole ühtegi näitajat, mis vajaks lisauurimist,” ütles Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik eile. „Ei oskagi praegu rohkem midagi uurida,” lisas ta.

[caption id="attachment_257546" align="alignnone" width="900"] Haapsalu Veevärgi juhataja Kaido Erik. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuu aega Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorusid läbi pesnud ja desinfitseerinud ning veetöötlusjaama baktereid hävitava UV-filtri paigaldanud Haapsalu veevärk seirab kraanivett edasi, sest siiani pole teada, miks vesi joogi- ja söögikõlbmatuks muutus.

[caption id="attachment_415667" align="alignnone" width="1920"] Paigaldatud UV-filter peaks bakterite elu kibedaks tegema. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädal aega Taebla ja Nigula veetorusid puhastanud Haapsalu veevärgi juhatuse liikme Kaido Eriku sõnul peaks töötlusjaama paigaldatud UV-filter kraanivett väidetavalt rikkunud bakterite elu kibedaks tegema. „Filter peaks tagama, et bakterid ei saa seal omasoodu midagi kokku keerata,“ ütles Erik. Esmaspäeval lõpetas veevärk torustiku desinfitseerimise. „Desinfitseerisime, pesime läbi ja loputasime,“ ütles Erik.

[caption id="attachment_415504" align="aligncenter" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu veevärk desinfitseerib tuleva nädala lõpuni Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja veetorustikku, et kraanivesi jälle juua kõlbaks. Mõlemasse veetöötlusjaama paigaldatakse UV-filtrid, mis tapavad baktereid. „Me ei keskendu konkreetsele bakterile,“ ütles Haapsalu Veevärgi juhatuse liige Kaido Erik Lääne Elule. „Oluline on puhastada trass sellest, teisest või kolmandast bakterist.“

[caption id="attachment_415504" align="alignnone" width="1920"] Teisipäeval kaevas ekskavaator Taeblas lahti koha, kus veetrass lõppes, et paigaldada otsik, kust kaudu torusid läbi pesta. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Terviseamet otsib põhjust, miks hakkas Taebla kortermajade kraanivesi nii hullusti haisema ja maitsema, et ei kannata juua ega pesta. Taebla elanik Tarvo Tomikas loputas teisipäeva hommikul pärast hambapesu suud kraaniveega. „Kibe maitse on siiamaani suus,“ ütles Tomikas. Kraanivee lehk mattis hambapasta- ja duši all käies šampoonilõhna ning teed keetis Tomikas pudeliveest. „Pesta kannatab, aga haiseb,“ ütles ta. Taebla ja Nigula üle paarikümne kortermaja vesi läks hukka paari nädala eest. Väga hea pole see kunagi olnud, aga kannatas tarvitada. „Siis mõne päevaga läks väga hulluks,“ ütles Taebla elanik Martin Judanov. Kuigi selge ja läbipaistev, maitseb ja lõhnab kraanivesi muda järele nii tugevasti, et ei kannata käsigi pesta.

[caption id="attachment_412072" align="alignnone" width="1920"] Torm tekitas Läänemaal suuri laineid, kuid viis mitmelt poolt ka elektri. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Nädalavahetusel möllanud torm põhjustas üle aastate Läänemaal hulgaliselt elektrikatkestusi, kuid katkestustest enam pahandas ettevõtteid infosulus olemine. „Mitte keegi telefonile ei vasta. Täielik teadmatus,” ütles Linnamäe Peekoni ja Roosta puhkeküla omanik Siim Saareväli. „Vanasti, kui juhtimine oli Haapsalust, nii ei olnud.” Linnamäe Peekoni tuhandete sigadega farmis on kõik korras – loomad on elus ja ettevõttes töö käib. „Aasta alguses tegime investeeringu ja ostsime generaatori,” ütles Saareväli. Mis vastasel juhul oleks ettevõttes juhtunud, ei soovinud Saareväli mõeldagi. Roosta puhkeküla oli aga 12 tundi elektrita. Lääne Elul ei õnnestunud tabada Linnamäe lihatööstuse juhti Indrek Loorensit, kuid ERRile avaldas ka Loorens pahameelt infosulus olemise ja Elektrilevi kontaktisiku puudumise üle. Lihatööstus hoidis katkestuse ajal oma toodangut õigel temperatuuril generaatori abil.

[caption id="attachment_396229" align="alignnone" width="2000"] Puise sadamakapteni Taavi Suitsbergi sõnul on kõige kindlam võimalus värsket kala saada siis, kui kodustada oma kalur. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Värske kala tuleb merest,“ ütlevad Läänemaa kalurid nagu ühes suust, kui küsida, kust siinkandis värsket kala saab. „Et värsket kala saada, on ikkagi vaja oma kodustatud kalurit,“ sõnas Puise sadamakapten ja kalamees Taavi Suitsberg. Tema telefoninumber on paljudel. „Kui kala tahavad, helistavad. Helistan tagasi ja ütlen, kuna merelt tulen – nii saab kokku leppida,“ rääkis ta. Sama ütleb Topu kalur Toomas Nõlvak. „Eks see siin ole väike linn ja paljudel on kalurite telefoninumbrid taskus,“ tõdes ka Alar Kruusma, kes peab lisaks oma püsikundede varustamisele Uuemõisa Konsumi juures ka värske kala putkat.

[caption id="attachment_395895" align="alignnone" width="2000"] Marko Valker Silma õpikojast tutvustab sel aastal kalu Nõva sadamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval viiendal kalasadamate päeval tutvustavad viis Läänemaa sadamat rannakalurite elu, müüvad värsket kala ja pakuvad kalatoite. Juba laupäeva hommikul kell 8 algab tegevus Nõva, Dirhami, Topu ja Puise sadamas. Vormsilased alustavad veidi hiljem, kella 11 paiku, kui esimene praam saarele jõuab. Kalanduse teabekeskus valib igast maakonnast ühe sadama, kus avatud kalasadamate päeva korraldamisel abiks on. Sel aastal on Läänemaa sadamatest esikohal Nõva.