Silt: taavi suitsberg
Neli sadamat ootavad külastajaid
[caption id="attachment_471413" align="alignnone" width="1920"] Taavi Suitsberg avatud Puises Avatud sadamate päeval. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Järgmisel nädalavahetusel toimuval kaheksandal avatud kalasadamate päeval on Läänemaal külastajad oodatud nelja paika: Puise, Dirhami, Topu ja üle aastate ka Nõva sadamasse.
„Pigem teha harvem, aga hästi,” ütles Nõva sadamakapten Aivar Oruste.
Oruste sõnul tuleb tänavu Nõvale palju osalisi: kohal on teadusteater, kalakohvik, kalandustund, aga ka elav muusika, kohaliku kauba laat ja lastele batuut. Kohale on lubanud tulla ka merepääste ja Nõva tuletõrje selts, lisas Oruste.
Ämbritega kala järele
Loomulikult on saadaval ka kala, mille on kalurid samal päeval merest püüdnud. Milline kalasaak järgmisel nädalavahetusel tuleb, Oruste veel prognoosida ei tahtnud. „Ei saa öelda, et kala üldse ei liigu, aga meri on veel külm,” ütles
Karbikasvatus kolib Pullapääle
[caption id="attachment_458593" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu Tagalaht on karbifarmi jaoks liiga madal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Tagalahe asemel plaanitakse rajada vetika- ja karbikasvatused laiemalt Haapsalu lahte ja pigem jäävad nende tulevased asukohad Pullapää kanti.
Kliimaministeeriumi Life Sip WetEst projektijuht Mari Sepp ütles, et kasvatusteks sobilikud kohad valiti välja mereinstituudi eestvedamisel võetud analüüside tulemusel.
Mereinstituut on aprillist saadik kaks korda kuus võt
Haapsalu Tagalaht on karbifarmi jaoks liiga madal. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu Tagalahe asemel plaanitakse rajada vetika- ja karbikasvatused laiemalt Haapsalu lahte ja pigem jäävad nende tulevased asukohad Pullapää kanti.
Kliimaministeeriumi Life Sip WetEst projektijuht Mari Sepp ütles, et kasvatusteks sobilikud kohad valiti välja mereinstituudi eestvedamisel võetud analüüside tulemusel.
Mereinstituut on aprillist saadik kaks korda kuus võt
Kalurid on vastu plaanile püüniste arvu vähendada
[caption id="attachment_424518" align="alignnone" width="1920"]
Läänemaa rannakalanduse seltsi juhi Taavi Suitsbergi sõnul pole ministeerium muudatusi kaluritega arutanud.. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Põllumajandusministeeriumi plaan vähendada püüniste arvu on teinud ärevaks Läänemaa rannakalurid, kes leiavad, et kalavarude kaitseks tuleks tegelda kalade looduslike vaenlastega.
Põlumajandusministeerium välja plaaniga piirata kalavarude kaitseks viie protsendi võrra kalapüüniste ehk mõrdade arvu. Esimesena puudutaks see järgmisel aastal Pärnumaa kalureid, kuid edaspidi laieneks ka teistesse piirkondadesse.
„Meie saime Aktuaalsest Kaamerast teada, et selline plaan on,” ütles Läänemaa ran
Läänemaa rannakalanduse seltsi juhi Taavi Suitsbergi sõnul pole ministeerium muudatusi kaluritega arutanud.. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Põllumajandusministeeriumi plaan vähendada püüniste arvu on teinud ärevaks Läänemaa rannakalurid, kes leiavad, et kalavarude kaitseks tuleks tegelda kalade looduslike vaenlastega.
Põlumajandusministeerium välja plaaniga piirata kalavarude kaitseks viie protsendi võrra kalapüüniste ehk mõrdade arvu. Esimesena puudutaks see järgmisel aastal Pärnumaa kalureid, kuid edaspidi laieneks ka teistesse piirkondadesse.
„Meie saime Aktuaalsest Kaamerast teada, et selline plaan on,” ütles Läänemaa ranKalurid peavad müügipiirangut ülereguleerimiseks
[caption id="attachment_457117" align="alignnone" width="1920"]
Puise kalur Taavi Suitsberg ei tohi uuest aastast sadamas üle kümne kilo kala ühele inimesele müüa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav seadusemuudatus keelab uuest aastast kaluritel eraisikutele üle kümne kilo kala korraga müümise, kalurid peavad mõtet ülereguleerimiseks.
„See on Euroopast tulnud, meie targad ei saa ka midagi teha,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees, Puise kalur Taavi Suitsberg.
„See on paras naljanumber,” ütles kalapüügiga
Puise kalur Taavi Suitsberg ei tohi uuest aastast sadamas üle kümne kilo kala ühele inimesele müüa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Plaanitav seadusemuudatus keelab uuest aastast kaluritel eraisikutele üle kümne kilo kala korraga müümise, kalurid peavad mõtet ülereguleerimiseks.
„See on Euroopast tulnud, meie targad ei saa ka midagi teha,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees, Puise kalur Taavi Suitsberg.
„See on paras naljanumber,” ütles kalapüügiga 
Sadamad ootavad laupäeval külastajaid
[caption id="attachment_361571" align="alignnone" width="1920"] Läänemaal propageerivad avatud sadamad värske kala ostmist otse kalurilt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Avatud kalasadamate päevale ootavad laupäeval külalisi kolm Läänemaa sadamat: Puise, Dirhami ja Topu.
Sadamate juhid ütlesid kui ühest suust, et eesmärk on propageerida värsket kala ja harjutada inimesi otse kalurilt kala ostma. „Mida rohkem inimesi käib sadamas kala ostmas, seda vähem peame müüma kokkuostjatele, kellelt inimesed pärast sama kala ostavad,” ütles Topu sadama juht Kaido Erik.
Värske kala tutvustamine on eesmärgiks ka Puise sadamas. „Oleme läinud selle peal
Läänemaal propageerivad avatud sadamad värske kala ostmist otse kalurilt. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Avatud kalasadamate päevale ootavad laupäeval külalisi kolm Läänemaa sadamat: Puise, Dirhami ja Topu.
Sadamate juhid ütlesid kui ühest suust, et eesmärk on propageerida värsket kala ja harjutada inimesi otse kalurilt kala ostma. „Mida rohkem inimesi käib sadamas kala ostmas, seda vähem peame müüma kokkuostjatele, kellelt inimesed pärast sama kala ostavad,” ütles Topu sadama juht Kaido Erik.
Värske kala tutvustamine on eesmärgiks ka Puise sadamas. „Oleme läinud selle peal
Räime tohib mullusest rohkem püüda
[caption id="attachment_361307" align="alignnone" width="1920"] Räime tohib püüda tänavu rohkem. Foto Andra Kirna.[/caption]
Tänavune Läänemere avaosa räimepüügikvoot on 126 tonni võrra mullusest suurem, kuigi Läänemaa maakondlik kvoot jäi samaks.
Räim, kilu, lõhe ja tursk on kalad, mille püüdmiseks kehtestab Euroopa igal aastal kvoodid. 2024. aastal lubati Eesti kalureil Läänemere avaosas püüda 943 tonni räime. Tänavu on püügikvoot 1069 tonni.
Püügikvoodis sisalduvad om
Räime tohib püüda tänavu rohkem. Foto Andra Kirna.[/caption]
Tänavune Läänemere avaosa räimepüügikvoot on 126 tonni võrra mullusest suurem, kuigi Läänemaa maakondlik kvoot jäi samaks.
Räim, kilu, lõhe ja tursk on kalad, mille püüdmiseks kehtestab Euroopa igal aastal kvoodid. 2024. aastal lubati Eesti kalureil Läänemere avaosas püüda 943 tonni räime. Tänavu on püügikvoot 1069 tonni.
Püügikvoodis sisalduvad om
Rannakalanduse edendamiseks küsiti 1,3 miljonit
[caption id="attachment_445661" align="alignnone" width="1920"] Taavi Suitsberg peab väga heaks, kui taotlusi on rohkem kui raha, nii saavad tuge parimad projektid. Foto Andra Kirna.[/caption]
Rannakalanduse edendamiseks küsiti Läänemaa rannakalanduse seltsi taotlusvoorus 33 taotlusega kokku 1 292 000 eurot.
Taotluste vahel jagamiseks on PRIA eraldanud 915 000 eurot. „See on väga hea, kui taotlusi on rohkem kui raha. Siis saav
Taavi Suitsberg peab väga heaks, kui taotlusi on rohkem kui raha, nii saavad tuge parimad projektid. Foto Andra Kirna.[/caption]
Rannakalanduse edendamiseks küsiti Läänemaa rannakalanduse seltsi taotlusvoorus 33 taotlusega kokku 1 292 000 eurot.
Taotluste vahel jagamiseks on PRIA eraldanud 915 000 eurot. „See on väga hea, kui taotlusi on rohkem kui raha. Siis saav
9
Rannakalanduse selts pani toetusraha taotlused pingeritta
[caption id="attachment_438483" align="alignnone" width="1920"]
Lääne-Nigula vald sai 200 000 eurot, et Nõva sadama korrastamist jätkata. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa rannakalanduse seltsi tänavusest taotlusvoorust jagatakse enim raha neljale sadamale.
Läänemaa rannakalanduse selts esitab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) kinnitamiseks tänavuse taotlusvooru rahataotlused. Viies tegevussuunas jagatakse 26 projektile ühtekokku 790 000 eurot.
„Lõplik selgus on jaanuaris,” ütles seltsi tegevjuht Airi Läänemets. Selleks ajaks selgub, kuidas PRIA raha annab. „Otsustaja on ikkagi PRIA. Siin pole kindlat veel midagi, siin võib veel nalja saada küll,” nentis rannakalanduse seltsi juhatuse esimees Taavi Suitsberg. „Aga loodame, et kõik läheb hästi, meie esitatud projek
Lääne-Nigula vald sai 200 000 eurot, et Nõva sadama korrastamist jätkata. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa rannakalanduse seltsi tänavusest taotlusvoorust jagatakse enim raha neljale sadamale.
Läänemaa rannakalanduse selts esitab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) kinnitamiseks tänavuse taotlusvooru rahataotlused. Viies tegevussuunas jagatakse 26 projektile ühtekokku 790 000 eurot.
„Lõplik selgus on jaanuaris,” ütles seltsi tegevjuht Airi Läänemets. Selleks ajaks selgub, kuidas PRIA raha annab. „Otsustaja on ikkagi PRIA. Siin pole kindlat veel midagi, siin võib veel nalja saada küll,” nentis rannakalanduse seltsi juhatuse esimees Taavi Suitsberg. „Aga loodame, et kõik läheb hästi, meie esitatud projek
Kalurid peavad digiaruandlust keeruliseks
[caption id="attachment_425039" align="alignnone" width="1920"] Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul lubati kaluritele lihtsamat aruandlust, kuid tegelikult tuleb esitada varasemast rohkem andmeid. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kalurid loevad murega päevi 1. juulini, mil tuleb pärast pooleaastast ajapikendust hakata püügiaruandeid esitama ainult elektrooniliselt.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ning põllumajandus- ja toiduametile (PTA) aruannete edastamiseks mõeldud püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK, mis pidi kaluri elu lihtsamaks tegema, on kasutajate sõnul arusaamatult detailne ja tüütu.
Topu sadamast merel käiv Kaido Erik ütles, et kaluri elu tehakse ebamugavaks. „PERKi olen vaadanud küll, aga ühtegi katset pole seni teinud – mõned päevad on veel ju aega. Eks ta ole toores ja esialgu kulub kindlasti meeletult aega, aga rahuliku eestlasena pusin ära,“ oli ta optimistlik.
Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul lubati kaluritele lihtsamat aruandlust, kuid tegelikult tuleb esitada varasemast rohkem andmeid. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Kalurid loevad murega päevi 1. juulini, mil tuleb pärast pooleaastast ajapikendust hakata püügiaruandeid esitama ainult elektrooniliselt.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ning põllumajandus- ja toiduametile (PTA) aruannete edastamiseks mõeldud püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK, mis pidi kaluri elu lihtsamaks tegema, on kasutajate sõnul arusaamatult detailne ja tüütu.
Topu sadamast merel käiv Kaido Erik ütles, et kaluri elu tehakse ebamugavaks. „PERKi olen vaadanud küll, aga ühtegi katset pole seni teinud – mõned päevad on veel ju aega. Eks ta ole toores ja esialgu kulub kindlasti meeletult aega, aga rahuliku eestlasena pusin ära,“ oli ta optimistlik. 
Puise kalamehed lubavad laupäevaks meritinti
[caption id="attachment_424518" align="alignnone" width="1920"] Puise kalur Taavi Suitsberg müüs mullu kalasadamate päeval värskeid ahvenaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval, avatud kalasadamate päeval, ootavad Läänemaal külalisi kolm sadamat: Puise, Topu ja Dirhami.
Kuuendat korda peetav avatud kalasadamate päev on seekord mõnevõrra teistsugune ja osa võtvaid sadamaid on varasemast vähem. „Mullu tegime seda võibolla veidi vägevamalt, bändid ja päevajuhid ja puha. Sel aastal natuke tagasihoidlikumalt,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalur Taavi Suitsberg. Tema sõnul on avatud kalasadamate päeva tuum ja mõte selles, et rahvale tutvustada kohalikku kala, kalandust, sadamaid ja harjutada rahvast käima värsket kala ostmas. „Seda me teha kavatsemegi,“ ütles Suitsberg. Iga sadam korraldab oma kalasadama päeva ise, rannakalanduse selts aitab seda ainult tutvustada.
Puise kalur Taavi Suitsberg müüs mullu kalasadamate päeval värskeid ahvenaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Laupäeval, avatud kalasadamate päeval, ootavad Läänemaal külalisi kolm sadamat: Puise, Topu ja Dirhami.
Kuuendat korda peetav avatud kalasadamate päev on seekord mõnevõrra teistsugune ja osa võtvaid sadamaid on varasemast vähem. „Mullu tegime seda võibolla veidi vägevamalt, bändid ja päevajuhid ja puha. Sel aastal natuke tagasihoidlikumalt,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalur Taavi Suitsberg. Tema sõnul on avatud kalasadamate päeva tuum ja mõte selles, et rahvale tutvustada kohalikku kala, kalandust, sadamaid ja harjutada rahvast käima värsket kala ostmas. „Seda me teha kavatsemegi,“ ütles Suitsberg. Iga sadam korraldab oma kalasadama päeva ise, rannakalanduse selts aitab seda ainult tutvustada.