Silt: taavi suitsberg

Tänasest töötab Läänemaa rannakalanduse seltsi tegevjuhina kunagine Lääne-Nigula vallasekretär Airi Läänemets. Rannakalanduse seltsi juhatus valis Läänemetsa välja kuue kandidaadi seast.

[caption id="attachment_412768" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi hinnangul võiksid uued nõuded hakata kehtima mitte enne, kui aasta pärast. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Regionaal- ja põllumajandusministeerium tahab, et uuest aastast hakkaksid kalurid püügiandmeid edastama ainult digitaalselt, Läänemaa kalurid aga pole nii kiire üleminekuga nõus. Läinud nädalal tutvustasid regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse valdkonnajuht Kristi Ilves ja peaspetsialist Keno Kaasiksoo Läänemaa kaluritele programmi PERK, mille kaudu peavad kalurid 1. jaanuarist hakkama esitama püügiandmeid. Läänemaa kaluri Taavi Suitsbergi sõnul on aga programmi esmasest tutvustamisest kaluritele selle kasutusele võtmiseni liiga vähe aega. „Kiiresti ja poolvägisi,” ütles Suitsberg. 1. jaanuarist peavad kalurid enne merele minekut registreerima nutiseadmega sadamast väljumise ja sadamasse naastes hinnangulised püügikogused. Aega lossimiseks ja saagi kaalumiseks on ööpäev. Süsteemi tuleb kirja panna ka kalade esmamüük ja vedu. Samu andmeid tuli seni esitada kord kuus paberkandjal.

[caption id="attachment_396229" align="alignnone" width="2000"] Puise sadamakapteni Taavi Suitsbergi sõnul on kõige kindlam võimalus värsket kala saada siis, kui kodustada oma kalur. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Värske kala tuleb merest,“ ütlevad Läänemaa kalurid nagu ühes suust, kui küsida, kust siinkandis värsket kala saab. „Et värsket kala saada, on ikkagi vaja oma kodustatud kalurit,“ sõnas Puise sadamakapten ja kalamees Taavi Suitsberg. Tema telefoninumber on paljudel. „Kui kala tahavad, helistavad. Helistan tagasi ja ütlen, kuna merelt tulen – nii saab kokku leppida,“ rääkis ta. Sama ütleb Topu kalur Toomas Nõlvak. „Eks see siin ole väike linn ja paljudel on kalurite telefoninumbrid taskus,“ tõdes ka Alar Kruusma, kes peab lisaks oma püsikundede varustamisele Uuemõisa Konsumi juures ka värske kala putkat.

[caption id="attachment_395895" align="alignnone" width="2000"] Marko Valker Silma õpikojast tutvustab sel aastal kalu Nõva sadamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval viiendal kalasadamate päeval tutvustavad viis Läänemaa sadamat rannakalurite elu, müüvad värsket kala ja pakuvad kalatoite. Juba laupäeva hommikul kell 8 algab tegevus Nõva, Dirhami, Topu ja Puise sadamas. Vormsilased alustavad veidi hiljem, kella 11 paiku, kui esimene praam saarele jõuab. Kalanduse teabekeskus valib igast maakonnast ühe sadama, kus avatud kalasadamate päeva korraldamisel abiks on. Sel aastal on Läänemaa sadamatest esikohal Nõva.

[caption id="attachment_378178" align="alignnone" width="2000"] Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul võiks kalurite püügiõigus olla väiksemate piirkondade, mitte maakonnapõhine. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Keskkonnaministeerium saatis septembris kooskõlastusringile määruse eelnõu, mille järgi võiksid Lääne- ja Saaremaa kalurite kõrval Matsalu lahele kalastama tulla ka Pärnumaa püügilubadega kalurid. Eesti mereala on jagatud ruutudeks ja iga ruudu puhul on määratud, millise maakonna püügilubadega kalurid seal kalastada võivad. Matsalu laht asub ruudus number 171 ja seni on seal tohtinud kala püüda Läänemaa ja Saaremaa kalapüügilubadega, sest nende kahe maakonna piir puutus vastu ruutu 171. Kavandatav muudatus lubaks aga Matsalu lahele ka Pärnumaa lubadega kalurid, sest pärast 2017. aasta haldusreformi piirneb ruut ka Pärnumaaga. „Selle taga on see „suurepärane” haldusreform,” ütles Puise rannakalur Taavi Suitsberg.

[caption id="attachment_362568" align="alignnone" width="2000"] Kui kalurid enam praegustes püügipaikades kala püüda ei saa, tuleb paadid kaldale tõmmata. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Matsalu plaanitav uus kaitse-eeskiri jätab rangete piirangute tõttu Topu kalurid tööta. Kui seni on kutselised kalurid saanud teatud piirangutega Puisest kirdes asuva Tauksi saare ja seda ümbritsevate rahude juures kala püüda, siis uue kaitse-eeskirja järgi oleks see aasta ringi keelatud. Samas on Tauksi saare ümbrus olnud Topu kalurite traditsiooniline püügikoht. Muudatus puudutab kümmekonda selle kandi kalameest. „Topu kaluritelt kaoks 80 protsenti senistest püügivõimalustest,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalasadama seltsi juht Taavi Suitsberg.

[caption id="attachment_361571" align="alignnone" width="2000"] Laupäeval sai Puises värsket kala osta otse paadist. Muidu õnnestub seda teha vaid siis, kui mõne kaluriga sõprust pidada. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kalasadamate päeval, millest Läänemaal võtsid osa Dirhami, Sviby, Puise ja Virtsu sadamad, oli nii ilma, rahvast kui ka kala. Dirhami sadama omanik ja päeva korraldaja Dirhamis, Mart Vahtel ütles, et kalasadamate päev on ette nähtud selleks, et Eesti rahvas uuesti räime sööma õpetada. Sellega oli nõus ka Läänemaa rannakalanduse seltsi tegevjuht Raina Jeeberg. „Ise käisin kalasadamate päeval Puises, Virtsus ja Dirhamis. Võin öelda, et kala vastu oli huvi küll. Aga sain kinnitust sellele, et värsket kala ostab pigem vanem generatsioon. Noorem sööb rohkem juba väärindatud kala,” ütles ta.

[caption id="attachment_272101" align="aligncenter" width="2048"] Puise sadama külmhoone. Foto: Urmas Lauri[/caption] PRIA toel ehitati Puise kalasadamasse jahutushoone, mis on mõeldud püütud kala esmatöötlemiseks. “Sadam on peaaegu valmis, midagi ei oskagi juurde enam tahta,” ütles Puise kalur Taavi Suitsberg. --- Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="272097,272098,272099,272100,272101,272102,272103,272104,272105,272106,272107,272108,272109,272110"]