Hinnatõus euroalal aeglustub, kuid on ikka veel liiga kiire. Seetõttu otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu kooskõlas juba varem väljendatud ootustega tõsta keskpanga intressimäärasid seekord taas 0,5% võrra.
Otsuse langetamisel olid taustaks esiteks hiljutised majandusnäitajad, mis näitavad, et euroala majanduse olukord on endiselt suhteliselt hea ja eksisteerib tugev surve hinnatõusuks. Teiseks lähtekohaks aruteludele nõukogus oli Euroopa Keskpanga värske majandusprognoos, mille järgi jääb hinnatõus eelkõige tänu odavnenud energiahindadele järgmise kolme aasta jooksul mõnevõrra aeglasemaks, kui veel kolm kuud tagasi oodati. Sellegipoolest on käesoleval aastal eeldatavasti 5,3%ni ja järgmisel aastal 2,9%ni ulatuv tarbijahindade kallinemise tempo selgelt kiirem, kui on Euroopa Keskpanga eesmärgiks seatud 2% tase. Alusinflatsioon, milles ei võeta arvesse heitlikke energia- ja toiduhindu ning mis peegeldab seega püsivamaid hinnasurveid, ei näita veel pidurdumise märke. Samuti on majandusprognoosi realiseerumise eelduseks praegusest kõrgemad intressimäärad. Seega on keskpangal veel vara järeldada, et kiire hinnatõusu selgroog on murtud ja intressimäärade kergitamise võib lõpetada.
Viimase nädala uudised üksikute USA või Šveitsi pankade probleemidest loovad mõistagi fooni ka aruteludele euroala majanduse ja finantssektori väljavaate ja riskide üle. Praeguse parima teadmise kohaselt ei ole euroalal olulisi panku, mis oleksid võrreldaval moel avatud riskidele, mis osutusid saatuslikuks Silicon Valley Bankile. Selle konkreetse Ameerika panga puhul olid probleemid seotud osaliselt nende spetsiifilise ärimudeli, aga eelkõige ebaadekvaatse riskijuhtimisega. Euroalal on pangandusjärelevalve seevastu juba eelmisel aastal eraldi fookusena hinnanud, kas pankade riskid on korralikult juhitud moel, et nad ei satuks intressimäärade täiendava tõusu korral raskustesse. Samuti tagavad Euroopa regulatsioonid paremini, et pankade võlakirjainvesteeringute bilansiline väärtus oleks võimalikult lähedane nende turuväärtusele. Sel nädalal tekitas Euroopa finantsturgudel täiendavat ärevust Šveitsi suurpangaga Credit Suisse toimuv. Tegemist on ka globaalses mõõtmes olulise pangaga, mille probleemid on kestnud juba aastaid. Samas on Credit Suisse’i finantsnäitajad normide piires ning Šveitsi keskpanga poolt pakutud likviidsustugi andis loodetavasti investoritele vajalikku kindlustunnet. Ka euroalal tuleb finantssektoris peituda võivaid riske tõsiselt võtta. Euroopa Keskpangal on oma tööriistad kriisiolukorras tegutsemiseks, juhul kui probleemid peaksid laienema ka euroala pankadeni. Praegu saab aga öelda, et viimaste nädalate ärevus finantsturgudel ja probleemid mainitud pankadega ei peaks vahetult puudutama euroala pangandussektorit.
Kui kommertspankades on üheks võtmeküsimuseks riskide oskuslik juhtimine, siis on ka Euroopa Keskpanga otsuseid minu arvates praegu kõige parem kirjeldada läbi riskijuhtimise prisma. Kuna hinnatõususurve on euroalal endiselt liiga tugev, on kõige suurem risk Euroopa Keskpanga jaoks praegu see, et me teeme liiga vähe kiire hinnatõusu pidurdamiseks. Pikka aega kestva kiire hinnatõusu tagajärjed Euroopa ettevõtetele ja inimestele oleksid palju tõsisemad, kui seda on mõnevõrra kõrgematest intressimääradest põhjustatud raskused. Kui aga finantsturud ja ühiskond kaotaksid usu keskpanga kindlasse sihti ja võimesse hinnatõus kontrolli alla saada, on hiljem tarvis juba palju valusamaid samme (loe: veelgi kõrgemaid intressimäärasid). Kui aga peaks minema oodatust paremini, ehk kui saaksime hinnatõusu rutem tagasi 2% kursile, on keskpangal üsnagi lihtne hakata intressimäärasid langetama.
Eesti inimeste ja ettevõteteni jõuavad Euroopa Keskpanga kõrgemad intressimäärad euribori kaudu, mis tähendab, et laenude kuised tagasimaksed kasvavad. Tasub silmas pidada, et pikemaajalised euribori intressimäärad juba peegeldavad keskpanga eeldatavaid lähikuude otsuseid. Seega ei tähenda Euroopa Keskpanga selle nädala otsus veel hüppeliselt kõrgemat euribori-intressi. Küll aga on ka euriboril veel tõenäoliselt mingil määral tõusuruumi. Positiivsema poole pealt võidavad intressimäärade tõusust hoiustajad. Tähtajaliste hoiuste intressimäärad on Eestis kerkinud juba kõrgemale kui enamikes euroala riikides ning ka siin on tõenäoliselt veelgi tõusuruumi.
Mis see inflatsioonitase tuleb kui kogu hindade kasv näiteks viimase 10 aasta keskmisena välja arvutada. Keskpangad räägivad 2% -st mille nimel nad tegutsevad. Kui kinnisvara, kaupade kvaliteedi langus jms ka sisse arvutada, siis vast 10 -15% tuleb ära. Kasumlikkus sellest süsteemist on tegelikult kadunud, pangad ja valitsused mängivad mängu naagu saaks vanaviisi edasi minna ja lõputut kasvu edendada. Kogu see tarbimispidu saab kesta veel vaid üha suurema looduselt võtmise hinnaga, seda näitab ka hiljuti avaldatud üha varasem kuupäev, mil oleme juba ületanud Maa taluvuse piire.
Raiskamispõhine majandus tuleb kiiresti ajaloo prügikasti saata, elu tuleb üles ehitada täiesti uutele alustele.
Eks nüüd siis helbime Euroopa arutu rahatrüki vilju, Euroopa Keskpank vist soovib nt Itaalia jm pankrotini viia ja takistada võimalikku majanduskasvu:) Eestis on olnud pikaajalised laenud ettevõtetele kümneid aastaid kordades kõrgema intressimääraga, kui EL keskmine või Soomes ehk Müller võiks pigem tegeleda kommertspankade madala konkurentsivõimega ja finantsjärelevalve tõhustamisega.