Kalvi Kõva: taastuvenergia ei ole utoopia, see on tulevik

Riigikogu kiitis 12. oktoobril heaks energiamajanduse korralduse seaduse muudatused, mille keskne sõnum on, et taastuvenergia on meie tulevik.

Suuremat meediatähelepanu see seadus ei pälvinud, küll aga saatsid parlamendis peetud arutelusid EKRE saadikute sajatused. Lausa selleni välja, et kui eelnõu vastu võtta ja seda teed minna, siis aastate pärast „ei ole mingit energiat ega tootmist ja külanaised pesevad oja ääres pesu, pekstes pesu vastu kive.“ Utoopiaks kuulutati eesmärk jõuda 2030. aastaks tasemeni, kus Eestis toodetakse taastuvatest allikatest elektrit vähemalt sama palju, kui me ise tarbime. Erinevalt kurja kraaksuvatest oponentidest olen veendunud, et see siht, kuigi ambitsioonikas, on meie riigile jõukohane.

Meenutan, et oleme rohkem kui aastajagu päevi elanud energiakriisi tingimustes. Mullu varasügisel hakkasid elektrihinnad kerima kõrgustesse, mis lõid paljudel hinge kinni. Riigi tugi pakkus eelmisel talvel inimestele leevendust, nagu see on ka sel talvel. Veebruaris lahvatanud Ukraina sõda võimendas kriisi veelgi ja tõi selgelt välja nii meie energiasüsteemide haavatavuse kui ka selle, et Eestis on energiast puudus. Praegu saab kahjuks rääkida energiasõjast, kui mõtleme agressorriigi sammudele, gaasile ja Euroopas toimuvale.

Ränk kriis on seega näidanud, et Eesti vajab hädasti energiasõltumatust ja meie inimesed ning ettevõtted odavamat elektrit. Riigieelarve miljonid koos toetusmeetmetega lubavad eesootavad rasked talved valutumalt üle elada. Kodutarbijatele on hüvitis, inimesed ei pea tipuhindu ise tasuma. Lisaks on mitmed soojatootjad läinud talve eel gaasiga kütmiselt üle põlevkiviõlile, milleks erandkorras on saadud ka keskkonnaluba.

Aga tegemist on ajutiste hädalahendustega, riigi kohus on vaadata ka ajas edasi. Ainuõige lahendus on siin kiirem üleminek taastuvenergiale. Parlamendi äsjase otsuse kohaselt peab 7–8 aasta pärast kogu tarbitav elekter olema toodetud taastuvatest allikatest. Eestist peab saama maa, kus inimesed kasutavad valdavalt päikesest ja tuulest toodetud elektrit.

Kuidas selleni jõuda? Prognooside järgi on Eesti elektritarbimine aastal 2030 ligi 10 teravatt-tundi (TWh). Juba sellel aastal toodame taastuvelektrit ligi 3TWh. Kuidas saavutada veel 7 TWh lisandumine? Selleks on vaja ühte 1200MW võimsusega meretuuleparki, mille aastaseks toodanguks on ligikaudu 5TWh. Praegu on arendamisel kolm meretuuleparki. Küll tuleb riigil tugevasti pingutada selle nimel, et vajalikud regulatiivsed ja korralduslikud küsimused lähiaastatel laheneksid. Kui riik siin passima ei jää, on vähemalt üks tuulepark õigeks ajaks püsti pandud.

Ülejäänud 2TWh lisandub uute väiksemate hajavõimsuste tulekuga. Taastuvenergia vähempakkumistele on juba esitatud enam kui 1 TWh jagu uusi maismaa tuuleprojekte. Kindlasti jätkub ka päikeseenergia kiire kasv. On prognoositud, et lähima viie aasta jooksul lisandub võrku vähemalt 1 TWh päikeseelektrit. Tõsi, riik peab eelnevalt ära tegema vajalikud võrgu tugevdamise investeeringud, rajama uusi liitumisvõimsusi.

Muidugi on põhjust küsida, mis saab siis, kui päikest ja tuult ei ole. Vastan: neil tundidel, kui tuult ja päikest on palju, toodame oma tarbimisvajadusest enam ja saame elektrit naabritele müüa. Sel ajal on üldjuhul elektri hind ka väga soodne. Tuule- ja päikesevaestel päevadel saame taastuvenergiat naabritelt või kasutame vajadusel ka oma põlevkivijaamu. Ehk siis põlevkivijaamad jäävad esialgu stabiilsust tagama.

Seatud eesmärgi kasuks räägib ka tehnoloogia kiire areng ning selle taskukohasemaks muutumine. Näiteks on päikesepaneelide hind langenud lühikese aja jooksul mitu korda ja samal ajal on suurenenud nende tõhusus. Taastuvenergiale ülemineku plaan ei ole mingil juhul ulme, see on teostatav ja mõistlik siht, mis on suunatud nii tarbija kui ka keskkonna kaitsmisele. Valmivad taastuvenergiavõimsused – uued tuule-ja päikesepargid alandavad oluliselt elektri hinda. Jõuame peagi ajajärku, mil kõige keskkonnasõbralikum elektritootmine on ühtlasi ka kõige odavam. Eesti ei ole Euroopas mingi erand. Ka Austria, Portugal ja Taani tegutsevad selle nimel, et katta sisemaine elektritarbimine 100 protsendi ulatuses taastuvatest allikatest.