7

Kalvi Kõva: liiklustrahvide mõju peab kasvama

Lääne Elu

info@le.ee

Kalvi Kõva

„Siin püütakse meeldida nendele elanikkonna gruppidele, kes tunnevad, et ühiskonnas on puudus õiglusest. Need on vaesemad inimesed, kes ihkavad tänaval verd ja tahavad näha, et rikkaid karistatakse. Ja kuna rikastel enam verd hästi lasta ei lubata, nagu Prantsuse revolutsiooni ajal, siis ärme laseme verd, laseme raha. Võtame neilt hästi palju raha ära. Kui me teeme kindlaks, et nad on Eesti mõistes rikkad, siis võtame veel mitu korda rohkem raha ära…“ just nii sõgedat juttu ajas Mart Helme EKRE esindajana hiljuti riigikogu kõnetoolist.

Arutelu all oli parasjagu eelnõu, mis paneb raskemate liiklusrikkumiste puhul trahvi suuruse sõltuvusse inimese sissetulekust. Ühtpidi oli Helme rünnak paljastav, näidates valusalt, kuidas EKRE esimees suhtub Eesti inimestesse ja mida ta arvab neist, keda sildistatakse „vaesemateks.“ Teisalt oli tema kriitika lihtsalt rumal ja asjatundmatu.

Helme Helmeks! Jäägu absurdne süüdistus rahalise verejanu ihaluses tema südametunnistusele. Kavandatavast väärteokaristuse reformist on põhjust nii või naa rääkida. Ühiskonnas on juba hea mitu aastat vahetatud mõtteid selle üle, kas siduda ka Eestis teatud rikkumiste korral trahvid süüdlase sissetulekuga. Sama põhimõte toimib ka praegu rea kuritegude puhul, kus on ette nähtud rahalised karistused ja mida arvutatakse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel.

Taolise trahvipoliitika pooldajad on veendunud, et sissetulekupõhised trahvid on mõjusamad, et nad aitavad parandada inimeste õiguskuulekust ja muudavad lõppkokkuvõttes meie teed ja tänavad turvalisemaks. Kodanik, kes kihutab 120 kilomeetrit tunnis teelõigul, kus maksimaalselt on lubatud sõita 70 kilomeetriga tunnis, paneb ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Selline ränk üleastumine väärib karistamist ja tõsine rahatrahv vaieldamatult on karistus. Kui napsise peaga rooli istujal või kiirusepiirangutele vilistajal tuleb välja käia arvestatav summa, siis motiveerib see teda edaspidi liiklusreegleid paremini austama. Aga tunnistagem, et nii mõnelegi kõrgepalgalisele on 300 euro suurune trahv nagu hane selga vesi. Ikka veel on meil „elu peremehi,“ kes leiavad, et priske rahakott annab neile eelise ja vabaduse ka edaspidi liikluses omavolitseda. Seevastu lööb 300 eurot hinge pikaks ajaks kinni palgapäevast palgapäevani elaval inimesel ja vahel võib sellise summa maksmine ka üle jõu käia. Trahv mõjub seega erinevatele inimestele erinevalt. Nii ongi mitmes Euroopa riigis seatud sisse trahvisüsteem, mis lähtub inimeste sissetulekutest. Sarnast, oma olemuselt õiglasemat süsteemi on kavas hakata laiemalt rakendama ka Eestis. Karistusseadustiku muudatuste menetlemine parlamendis näitab, et me oleme jõudnud sõnadelt tegudele.

Nüüd lähemalt eelnõust endast, mille sisu võib küll mõneti muutuda parlamendis peetava debati käigus. Justiitsministeeriumis valminud eelnõu pakub, et sissetulekupõhiseid trahve hakatakse määrama tegude eest, mis on kaasinimestele ohtlikumad. Sellesse loetellu kuuluvad liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja avariis kannatada inimese abita jätmine, politsei eest ärakihutamine (avalikuks on saanud mitmed videod, kus pärast politsei peatumismärguannet hakkab juht hoopis surmasõitu tegema) ja lubatud kiiruse ületamine enam kui 40 kilomeetrit tunnis. Karmimad karistused ootavad ka neid, kes on hakanud „vahetult“ pärast avariid alkoholi või narkootikume pruukima. See peaks tõkestama juhtumeid, kus politseil on võimatu tõendada, et inimene oli juba enne õnnetust joobes.

Sissetulekuga seotud trahv on nähtud ette juhul, kui juhi alkoholisisaldus veres jääb vahemikku 0,5 kuni 1,5 promilli. Kõrgema joobeastme puhul ei ole teatavasti tegu väärteo, vaid kriminaalse teoga. Kõiki neid, kes puhuvad välja alla 0,5 promilli, karistatakse nö ühe vitsaga. Keskmise päevamäära ühiku alusel karistamine jääb alles enamike väärtegude puhul.

Olgu siin ka näide: isikule, kes saab netopalgana kätte 500 eurot, hakatakse trahvi arvutama 5,9 euro suuruse päevamäära alusel. Kui tal on ülalpeetavaid lapsi või maksevõimet vähendavaid laene, siis see summa väheneb. Liiklusrikkuja, kelle arvele lisandub palgapäeval 2500 eurot, päevamäär võib samas ulatuda 35 euroni.

Eelnõus on veel ridamisi olulisi punkte. Nii on kavas esmakordselt sätestada, et liiklusrikkujat saab karistada tingimisi juhtimisõiguse äravõtmisega, milleks määratakse talle üheaastane katseaeg. Juhilubadest ilmajäämine on teatavasti üks mõjusamaid karistusi. Lisaks on rahatrahvi tasumise tähtaeg pikenemas 15 päevalt 45 päevani, mis teeb trahvi õigeaegse tasumise lihtsamaks Võimalik, et riigikogu seadustab ka põhimõtte, et kui politsei vormistab väärteoprotokoll koheselt kiirmenetluse korras, siis peab ta rahatrahvi vähendama kolmandiku võrra.

Nagu näha, siis pole siin jälgegi klassiviha kütmisest, millele esimesel lugemisel osutas Helme kõrval ka reformierakondlane Valdo Randpere. Eelnõu on suunatud sellele, et meie liikluses oleks vähem patustajaid ja seega ka vähem kannatanuid. Kui karistus on mõjus – olgu tegu siis jõuka inimesega või näiteks pensionäriga, siis saab vähem olema ka kordusrikkumisi.

Kalvi Kõva, riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
sm. kõva
sm. kõva

kordades rohkem sureb inimesi ravimata haigustesse, mis on tingitud praegusest orjapidamissüsteemist ja riigikorraldusest, kala mädaneb peast, mitte sabast

trackback
Kalvi Kõva: liiklustrahvide mõju peab kasvama - Sotsiaaldemokraadid

[…] Avaldatud Lääne Elus, 05.04.2018. […]

Hardi Rehkalt
Hardi Rehkalt

Peab tunnustama Kalvi Kõva ettevõtmist EKRE ja Reformierakonna sarjamisel. Kui autor oma kirjatüki ise ka läbi loeks, siis saaks ehk tema ka aru, et antud eelnõu ei seo liiklustrahve mitte sissetulekutega vaid väljaminekutega. Ja kui laenude teema on juba mängu toodud, küll siis leitakse võimalus tõestamiseks, et rikkujal tohutud laenukohustused kanda on. Ehk siis seadusemuudatus ei täida oma eesmärki.
Aga valimised lähenevad ja pinget peab kruvima, sest muidu hakkab mõni jälle huvi tundma, miks Läti on muutunud tõmbekeskuseks või miks jäeti Hiiumaa praamile rattad tellimata, kuigi oli ju ette nähtud, et laevapõhi ja merepõhi peavad pidevalt kontaktis olema.

Arvos
Arvos

kus maksimaalselt on lubatud sõita 70 kilomeetriga tunnis, paneb ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise…

Millega ta selle tervise ohtu paneb? Ehk saaks näha neid arvutusi, mille alusel on pandud piiranud? Või hakkab keegi vastu vaidlema, et jää peal saab sõita sama kiirusega mis suvel kuiva teekattega? Piirang aga on mõlemal juhul sama.

juss
juss

Õpi koetust aru saama!

Arvos
Arvos

Mida ma koetan?

juss
juss

loetust!!

wpDiscuz