Turbulentsete poliitteemade varjus on vähem tähelepanu pälvinud arutelu lisanduvate lipupäevade teemal. Nimelt läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, millega lisanduks lipupäev Eesti kirjanduse päeval, 30. jaanuaril. Samuti lisanduvad lipupäevade loetellu nii üldlaulu- ja tantsupeo kui ka noorte laulu- ja tantsupeo päevad.
Algatus on teretulnud ning ilmselt läbib probleemideta riigikogus kõik vajalikud kolm lugemist. Esimesel lugemiselgi olid sõnavõtud toetavad ning arutelu kulges suhteliselt loiult. Siinkirjutaja avaldas Eesti Lipu Seltsi liikmena siiski arvamust, et pigem võiks seista selle eest, et senised lipupäevad üldse mõjuksid pidupäevana. Sest lipupäev eeldab, et sinimustvalgeid lehviksid laialdaselt üle Eestimaa.
Eestis on 17 lipupäeva ja 12 riigipüha, kui kodud, ametiasutused ja lipuväljakud peaksid olema kaunis sinimustvalges lipuehtes. Kuid ilmselt on märganud iga lugeja, et parimal juhul on 24. veebruaril pisut rohkem lippe märgata. Teisisõnu, meil pole väljakujunenud tava või tahet oma seniseidki lipupäevi väärikalt tähistada.
Lipukultuuri edendamiseks on 18 aastat tagasi asutatud MTÜ Eesti Lipu Selts. Seal on inimesi erinevatest erakondadest ja ka parteituid. Kuid neid ühendab tahe anda sisu Eesti jaoks olulistele päevadele, mille kaudu kasvatada patriotismi ja kodumaa-armastust. Eriti suurt rõhku on pandud koostööle koolidega, kuid ka riigiinstitutsioonidega. Lipupäevadel teeb Eesti Lipu Selts oma kodulehe, raadio ja kirjutava pressi kaudu üleskutse heisata sinimustvalged lipud. Igal aastal Eesti lipu sünnipäeval, 4. juunil korraldab selts koos Eesti Naislaulu Seltsi ja riigikogu juhatusega piduliku lipuheiskamise tseremoonia Toompeal, Kuberneri aias. Sinna on kohale palutud Tallinna koolide esindused, kellele on varem kingitud pidulikud kandelipud, samuti mitmete isamaaliste seltside, ühingute ja üliõpilaskorporatsioonide liputoimkonnad.
Eelnõu arutelul pidi minister minu küsimusele koostöö kohta lipuseltsiga vastama paraku eitavalt. Ta küll märkis seltsi nime üles, kuid polnud eelnõu välja töötades seltsi esindajatega suhelnud. Eelpool kirjeldatu tõttu ei pruugi lipukultuuri edendamise eest seisev selts olla uute lipupäevade lisandumise poolt olla enne, kui oleks märgata tähistamiste kvaliteedi kasv. Kuid nende käest isegi ei küsitud.
Olgu lisatud, et üldlaulu- ja tantsupidudel lehvivad riigilipud on just Eesti Lipu Seltsi abil väljakute kohal kõrgumas. Ei, ma ei ole vastu lipupäevale, et tõmmata tähelepanu Eesti kirjandusele ning meie suurkujudele. Ma lihtsalt valutan südant, et me oskaks hoida seda, mis meil juba on. Uute lipupäevade eelnõusid võib siis palju enam välja töötada.
Andkem sellele sisu, millest räägime säravate silmade ja kõva häälega!
tahavad küünlapäeva