Ligi 90 protsenti mürgistusõnnetusi juhtub kodus ning on seotud ravimite, kemikaalide või pakendite segiajamisega. Kõiki neid õnnetusi on võimalik ette näha ja ennetada.
Mürgistusõnnetustest pisut üle kolmandiku juhtub alla kolmeaastaste lastega. Ühelt poolt käib maailma tundma õppimine muuhulgas haardeulatuses olevate esemete maitsmise kaudu ent teisalt eksivad alla 6-kuu vanuste laste mürgistusjuhtumites valdavalt veel lapsevanemad. Teine õnnetustesse sattuv grupp on eakad, kelle mürgistusõnnetuste peamiseks põhjuseks on enamasti ravimite ja kemikaalide pakendite segamini ajamine.
Viimase kahe aasta jooksul tehti Läänemaalt ligi sada mürgistuskõne
Mürgistusteabekeskusesse tehtud kõnede statistika annab hea ülevaate Eestis juhtunud mürgistusõnnetuste põhjustest ning aitab ennetada järgmisi õnnetusi. Mürgistusteabekeskusesse tehti 2021. aastal ja 2022. aasta esimese üheksa kuuga Läänemaalt 99 mürgistusõnnetuse teemalist kõne. Peamine mürgistuste põhjustaja maakonnas oli erinevate kemikaalide ja ravimite väärkasutamine. Kannatanutest 40% olid alla 4-aastased lapsed. Statistika näitab, et ligi 70% mürgistusinfoliinile helistanutest ei vaja haiglaravi, vaid saavad tänu mürgistusteabekeskuse nõustajate toele jääda kodusele jälgimisele.
Loo süsteem, mis ei lase eksida
Koduste mürgistuste algpõhjuseks on sageli segadus ravimikapis või kemikaalide hoiustamisel.
Ravimeid tasub hoida lastele kättesaamatus kohas ning muudest asjadest eraldi. Sagedased on ka õnnetused, kus lapsele antakse D-vitamiini pähe mõnd muud 10 ml pudelis olnud vedelikku (näiteks lukuõli või eeterlikku õli), sest need olid riiulis kõrvuti ning kiirustav lapsevanem ei märganud silti lugeda. Samuti tuleb vältida erinevate tabletilehtede hoidmist ühes ravimikarbis. Ravimite mitmekordse annustamisega seotud õnnetused on eakate seas ühed levinumad. Paljuski on see tingitud hajameelsusest. Selliseid õnnetusi aitab ennetada ravimijaotur, mida on apteekides mitmeid ja erinevates hinnaklassides. Sellised abilised võimaldavad üsna lihtsalt ja arusaadavalt ravimid päeva vaates valmis panna ning aitavad ravimite võtmist ka meeles pidada.
Kemikaalimürgistused sünnivad sageli toodete ümbervalamisest teise pudelisse. Näiteks valatakse äädikas limonaadipudelisse või jagatakse suurtes pudelites ostetud kodukeemia joogitaarasse. Üks lonks valest pudelist võib viia aga üsna raske mürgistuseni. Kogu kodukeemia tasub hoida lastele kättesaadamatus kohas, sest väikelastele võib hästi lõhnav puhastusvahend morssi või limonaadi meenutada.
Korralikult tasub ära panna ka patareid, eriti nööppatareid, mis suhu sattudes ja alla neelates võivad põletada augu söögitorru ning tekitada teisi pöördumatuid kahjusid. Kindlasti tasub üle kontrollida ka telekapuldi patareide kinnitused.
Kui kahtlustatud mürgistust helista 16662!
Eestis juhtub aastas umbes 5300 mürgistusõnnetust, kus kannatanu pöördub tervishoiuasutusse. Suur osa neist juhtumitest ei vaja tegelikult haiglaravi. Kui kahtlustad, et sa ise või mõni lähedane on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist ning ära püüa esile kutsuda oksendamist. Helista hoopis mürgistusinfoliinile 16662, kus kogenud nõustajad annavad hea nõu, mida konkreetses olukorras teha.
Mürgistusinfoliinile 16662 võib ööpäevläbi helistada. Infoliini töötajad toetavad ja nõustavad nii eesti kui ka vene keeles. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga. Mürgistusinfoliini number 16662 tasub salvestada telefoni, et vajadusel oleks abi küsimine võimalikult lihtne. Soovitusi mürgistuste ennetamiseks leiab ka veebilehelt 16662.ee.
Mare Oder
Mürgistusteabekeskuse juht
