Euroopa kõrgeim inflatsioon ning üha sagedamini kõlavad majanduslanguse ja -kriisi sõnumid kasvatavad kõigi turuosaliste ärevust.
Kui tööandjad maadlevad kiiresti kasvanud sisendhindade ja tugeva palgasurvega, siis töötajad peaksid praeguses olukorras väärtustama sellist tööandjat, kes suudab pakkuda kindlustunnet.
Ühelt poolt on praegu Eestis rekordiliselt kõrge tööhõive. Statistikaameti andmetel oli 2022. aasta teises kvartalis ligi 69 protsenti kõigist 13–74aastastest tööga hõivatud. Palgakasv on kihutanud eelmise majandusbuumi tasemele, kuid kogu võidu sööb ära komeedina tõusnud üle 20protsendiline inflatsioon. Olud on heitlikud ning keegi ei oska ennustada, mis meid täpsemalt ees ootab. Prognoose on muidugi palju, aga nii koroonakriis kui ka Ukraina sõda on näidanud, et elu oskab üllatada ning varasemad seaduspärasused ja prognooside aluseks olevad mudelid ei tööta enam. See omakorda tähendab, et kõige paremini tulevad toime need, kes saavad ja oskavad muutunud oludes kiiresti kohaneda.
Eesti majandust suuresti mõjutavad Skandinaaviamaade ja Saksamaa turud ja tarneahelad on praegu aktiivsed ning näiteks töötusettevõtetel tellimuste vähenemist näha ei ole. Samas tekitavad rohkem muret Saksa turu mõjutused, kus energiaprobleemide tõttu võib olukord väga kiiresti muutuda. Kiireteks muutusteks peab kindlasti valmis olema.
Töösuhete vaates peaksid töötajad panustama jätkusuutlikesse organisatsioonidesse. Palganumber on töötaja jaoks muidugi tähtis ja praeguse hinnatõusu kontekstis on iga euro arvel, aga heitlikes oludes tasub vaadata ja hoida kindlustunnet pakkuvate organisatsioonide poole. Turvalisemad on näiteks pikalt tegutsenud suured rahvusvahelised ettevõtted, millel on kriiside üleelamiseks piisavalt kapitali ning tugevad tarneahelad ja riskijuhtimine.
Praegusel ajal otsitakse töötajaid tikutulega ning neil on võimalus valida. Töötajad aga peaks mõtlema pikaajalisele plaanile. Kiire tempoga töökohavahetuse ajad hakkavad kriisi saabumisega ümber saama. Üldiselt need, kes töökoha vahetamise viimasena lõpetavad, on kõige kehvemas olukorras. Paralleeli võib tõmmata 2007. ja 2008. aastaga, kui töökohti vahetati kiiresti ainult seetõttu, et järgmine tööandja pakkus natuke rohkem palka. Kui tööpakkumiste valikud kriisiga järsult kukkusid, muutusid tihedad töökohavahetajad tööandjate silmis vähe lojaalseteks valikuteks ning pelgalt seetõttu neid töökohadele ei valitud.
Ettevõtete värbamisplaanides on näha esimesi tagasihoidlikke kokkutõmbamisi. Ka üldised majandusnäitajad on viimastel kuudel nõrgenenud ning majanduseksperdid ennustavad aasta lõpuks majanduse jahtumist. Koroonakriis näitas paljudele tööandjatele, kui keeruline on töötajatest loobumise järel neid uuesti tööle värvata, seetõttu usun, et keegi ei hakka inimesi koondama kiirustama, seda enam, et paljud ettevõtted näevad jätkuvalt peamise arengupidurina teravat töökäte puudust.
Oluline on mitte tõsta turvalisust ega palka, aga vahistada spekulante ja makstud poliitikuid ning nende toetajaid, ja sellised mudased isiksused, nagu ka artikli autor.
Gestapo saatis sellised kohe laagritesse, aga Eesti KaPo käitub kummaliselt
Mine venesse, seal käibki elu nõnda ja hullemgi veel ja gestaapo häbeneb silmad peast!
Teised arvamused on, et töötus juba suureneb, nt IT-sektoris juba koomale tõmmatud 25% töökohtadest, tulemas on sadu pankrotte. Ja jälle räägitakse meile, et hoidke oma tööst kinni kasvõi madalat palka saades ehk siis orjake vaikides ja kannatage- võib-olla homme läheb paremaks…
Majanduseksperdid ennustavad aasta lõpuks majanduse jahtumist ja paljude väikefirmade pankrotte,töötatööliste armee suurt kasvu ! Töötukassa koos haigekassaga on juba täna tänu põgenikele koomas. Vaat see loob tõelise kindlustunde !
See sõna eksperdid ajab juba kohe muigama. Neid analüütikuid, kes oma teenust müüvad on tuhandeid. Väga masendusse ei taskus sellepärast kohe langeda. Lahendusi leitakse ja on leitud alati.
Muide palgatõus annabki kindlustunnet juurde. Saan ka ettevõtja nägemusest aru, et palk on üks suur ja vastik kuluartikkel, mille heameelega ära kaotaks. Minu arusaamist mööda tõusevad hinnda poes, tõusevad sissetulekud. Nii on kõigil sama tase elada. Ettevõtja ju tõstab kohe hinda, kui seda turg võimaldab või ütleme nii, et survestab.
Eesti on hinnatõusu poolest Euroopa tipus. Isegi Ukrainas kerkivad hinnad aeglasemalt kui Eestis, tõdes Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik
Ega siis pole mikit muud, kui tee oma ettevõte. Pane elamine panti ja vaata kuidas ettevõtjana elu on. Edu ettevõtluse lihtsal teekonnal !
Elamine panti panna nüüd küll kellegi muu süü ei ole peale iseenda. Riskidega tuleb siiski arvestada!
Küll see ettevõtja elu on ikka raske muudkui loobu kõigest Mis sull olemas on isegi kodust pead loobuma kahju kohe
Vaata see viga ongi, et “ettevõtjaks” “hakatakse”, omamata selleks mingisuguseidki eeltingimusi. Siis ongi ainuke “äriidee” -“kindlustunne”.