Haapsalu 11. pitsipäev pühapäeval möödus promenaadi tantsupaviljonis, esitleti tuleva aasta kalendrit, vaadati pitse ja kooti võidu. Samas kõrval elas oma elu Valge Daami käistöölaat.
Kahtlemata on see kudujate pidupäev. Kindlasti on see ka vaatajate ja käsitöösallide, -kleitide, või -kampsunite kandjate pidupäev. Haapsalu pits on päris kindlasti selle piirkonna kaubamärk. On seda olnud küll päris ammu, kuid sugugi mitte kogu aeg ei ole ta nii palju tähelepanu saanud.
Milline õnn, et Haapsalu peatänaval on niisugune pitsikeskus. Seal saab augustikuu Valge Daami öödel käia koos pitsi kudumas. Vaadata imelisi näitusi ning püsiekspositsiooni koekirjadest. Sealt saab osta kaasa igati kohase suveniiri või pehme ja sooja tarbeeseme – kuidas kellelegi.
Ja sinna saab viia oma külalisi. Kas pitsikeskuse rahvas suudab meenutada kõiki presidente, kes nende juures on käinud, nii omi kui kaugemalt tulnuid? Sinna on viidud kõik Haapsalu tähtsamad külalised, ja ka need, kes pole tähtsad, vaid lihtsalt oodatud, kallid ja armastatud. Elamus on pitsikeskuses sama hästi kui garanteeritud. Ka siis, kui pits ei kuulu inimese enda isiklike moe-eelistuste hulka, paneb selle käsitöö peenus ahhetama ikkagi.
Nõnda on see olnud aga alles kaheksa aastat. Ei usukski ju. 11 aastat on peetud pitsipäeva. Kudumisvõistlus, mis kannab käsitöömeister Linda Elgase nime, on aga vanem. 26 aasta eest toimus esimene rätipäev. Haapsalu käsitööselts, kes kõike seda läbi aegade korraldanud ja juhtinud on, tähistab saabuval sügisel oma 30. sünnipäeva. Ja on teinud suurepärast tööd.
Tänu neile on meil võimalus imetleda väga peent ja isikupärast käsitööd. Mõnel inimesel on võimalus seda koguni kanda. Mõistagi tuleb niisuguse käsitööeseme eest maksta õiglast tasu. Aga see on juba teine teema.
Tooge meie nunnu tagasi
Täna vist valitsuse korraldusel hakatakse Narvas seda tanki minema vedama? Segased rsk. Järsku avastasid tohohh tank, vaat kus.