20. juulil oli rahvusvaheline malepäev. Sõna male autoriks on ajakirjanik, pedagoog ja ühiskonnategelane Ado Grenzstein, tuletades selle muistsest sõjaväge märkivast sõnast malev(a), mis esineb juba Liivimaa kroonikas (muide, Grenzstein on kirjakeelde toonud ka sõna toode). Grenzstein oli üldse maleentusiast ja korraldas 19. sajandi lõpul Vanemuises malekursuseid. Ühtlasi avaldas Grenzstein 1883. aasta Olevikus esimese eestikeelse maleõpetuse. Samal aastal nägi ilmavalgust Grenzsteini brošüür „Male-õpetus”.
Lisaks sõnale male lõi Grenszstein ka teisi eestikeelseid maletermineid, näiteks maletama, kuningas, lipp, vanker. Oda nimetas ta odameheks, etturit soldatiks ja ratsut ratsameheks. Hiljem on maletaja ja kabetaja Johannes Türn loonud sõnad ettur (ette+ur) ja oda.
Samas pole Ado Grenzstein esimene, kes üritas luua eestikeelset maleterminoloogiat. Wiedemann pakkus male kohta välja pulgakestega sõjamängu ja see on olemas Wiedemanni sõnaraamatus.
Mille eeskujul on sündinud kabe? Keeleteadlane Rein Kull on raamatus „Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel” kirjutanud, et mängu nimetus on erinevates keeltes seotud naisterahva, daamiga. Näiteks saksa keeles on kabe Dame, rootsi keeles aga dam. Sõna kabe ehk kabene esineb meie murdekeeles, täpsemalt Lõuna-Eestis, ja selle üheks tähenduseks on naisterahvas. Naisterahva tähenduses on kabe ehk kabene ka Wiedemanni sõnaraamatus. Sõna kabe kuulub samuti Grenzsteini välmingute hulka.
