ELF tegi ettepaneku luua Hiiumaa põliste metsade kaitseks rahvuspark

BNS

Hiiumaa läänerannik. Foto: Urmas Lauri
Metsa peitunud Vanajõe org. Foto. Urmas Lauri

Eestimaa Looduse Fond (ELF) saatis kolmapäeval keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua üle 18 000 hektari suurune Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks eelkõige saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid vanu metsi.

Rahvuspark seoks praegused kaitsealad ühtseks tervikuks. Ettepaneku alal asuvad kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ning nende vahele jäävad riigile kuuluvad seni kaitsmata metsaalad.

Rahvuspargi loomine aitab ELFi arvates hoida Hiiumaa üht eripära – ainulaadseid, liigirikkaid ja sajandeid vanu põlismetsi, mis on koduks vähemalt 111 haruldasele ja kaitsealusele liigile. Näiteks leidub ettepanekusse kuuluvatel aladel selliseid haruldusi nagu kassikakk, roheline hiidkupar, euroopa naarits, kõdu-koralljuur, lehitu pisikäpp ja paljusid teisi liike. Euroopa naarits – Euroopa üks ohustatumaid imetajaid – on pärast taasasustamist elujõuliselt kanda kinnitanud vaid Hiiumaal.

“Samuti tagab rahvuspargi loomine Hiiumaa elanike ja suvitajate seas populaarsete puhke- ja marjametsade säilimise ning aitab kaitsta mitmesuguseid Eestimaale omaseid loodusmaastikke. Laiemas pildis annab Hiiumaa metsade hoidmine oma panuse Euroopa Liidu elurikkuse strateegias ette nähtud eesmärgi täitmiseks – võtta kaitse alla 30% nii maismaast kui merealadest. 2020. aastal oli maismaast kaitse all 19,4%,” märkis ELF.

ELFi eksperdid koondasid välitööde andmeid, analüüsisid varasemaid Hiiumaa looduskaitseväärtusi puudutavaid materjale ning koondasid kokku riiklikusse keskkonnaregistrisse kantud andmed alade loodusväärtuste kohta. Analüüsi tulemusel kaardistati just kõige suuremate loodusväärtusega alad, mis vastavad rahvusvahelistele looduskaitse kriteeriumitele.

“Hiiumaa metsad on tõeliselt erakordsed ning väga olulised mitte üksnes Eesti, vaid terve Läänemere regiooni jaoks. Meie lähiriikides ei ole võrreldavat suurt metsaala, mille põlismetsade osakaal oleks nõnda kõrge. Sellist rikkust tuleb hoida ja esile tõsta,” selgitas ELFi metsaprogrammi eestvedaja Siim Kuresoo. “Hiiumaale on soovitud rahvusparki luua ka varem, ent omast ajast ees olnud plaani ei viidud toona ellu. Nüüd on aeg küps selle mõtte teoks tegemiseks, sest väärtuslike metsade tõhusat kaitset ootavad pikisilmi nii Eesti inimesed kui üleilmsed suundumused elurikkuse kaitsel ja kliimamuutuste leevendamisel,” lisas Kuresoo.

Ettepaneku kohaselt saab looduses ka edaspidi liikuda samamoodi nagu praegu. Samuti jätkuks jahipidamine tavapärase korra alusel. Suuremas osas seni kaitsestaatuseta riigimetsas saab ka tulevikus metsa majandada, kui seda tehakse püsimetsanduslike võtetega ning metsadele olulised loodusväärtused ja veerežiim säilivad. Looduskaitseseaduse järgi luuakse rahvuspark looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

ELFi ettepaneku esitamise järel otsustab keskkonnaministeerium, kas võtta see menetlusse. Keskkonnaministeerium otsustab ka ettepanekule looduskaitselise ekspertiisi tegemise ja avalikkuse kaasamise protsessi üle.

3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
noo
2 kuud tagasi

juba jälle see vana joru…. Te ei kuuta ette, kui palju metsi on Hiiumaal nende rahvuspargi juttude pärast maha tõmmatud ja ära müüdud. Efekt tikub vastupidine olema.
Mis oma tekitab ka küsimuse, kelle kõrvad sealt tegelikult paistavad?
On ju teada, et üks “loodusesõprade” põhilisi finantseerijaid on vaenuliku riigi ettevõte Gazprom…

Uskmatu-Toomas
2 kuud tagasi
Reply to  noo

Huvitav mida see “Gazprom” siia puutub?Meie ju ostame gaasi läbi leedukate börsi kus tegeliku hinna määramises venelased üldse ei osale!
Korralikku puitu ajame elektrijaamade ahju ikka meie!

Vahi nalja
2 kuud tagasi
Reply to  Uskmatu-Toomas

Rumalale kommentaatorile iseloomulik deinformatsiooni jagamine. Esiteks ületab energeetilise puidu eksport 3 korda sisemaise energeetilise puidu kasutamise ehk ahju ajamise jutt on lihtlabaselt rumal, arvestada tuleb ka EL kohustuslikke eesmärke ja regulatsioone. Teiseks kasutatakse energia tootmiseks riigile kuuluvas ettevõttes näiteks ehituse jäätmepuitu või väheväärtuslikku puitu (oksad, kännud, puukoor jm), mida me ei oska keemiliselt või mehaaniliselt väärindada ehk energeetiline väärindamine on kõige mõistlikum jäätmekäitlus hetkel. Kui nüüd rääkida puidu ekspordist, siis tuleks eelkõige pilgud heita probleemile, et me ei oska kohapeal puitu väärindada. Samas tuletame meelde, et puidutööstuse arendamise vastu on inimesed või kohalikud inimesed ise, keelates tehaste ehitusi erinevates kohtades… Loe rohkem »