Galerii: Peeter Tooma meenutas Haapsalus oma muusikuteed

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Fotod: Urmas Lauri

Täna astus Haapsalu sotsiaalmajas oma laulude ja meenutustega üles legendaarne folkmuusik Peeter Tooma.

“Paar kuud tagasi helistas mulle [Läänemaa invaühingu esimees – toim] Madis Ott, et tule meile külla,” meenutas Tooma. Ise aga samal ajal mõelnud, et kuidas nii kaugele, et ma nii kaugel ei käi, ma elan rohkem seal metsas Varblas.

Ott kostnud selle peale, et sa oled ju Haapsalus käinud. Ta olevat istunud esimeses reas, kui Tooma Haapsalus laulis.

“Millal see oli? Et 50 aastat tagasi? Issand, kas ma olen nii vana või? Jube lugu! Aga tuli meelde küll,” lausus muusik. “Siis käisin tõepoolest Haapsalus, Edgar Valter tegi nii Saaremaal kui Haapsalus oma õlimaalide näitust, käisin kui vana sõber temaga kaasas.”

Tooma meenutas ka esinemist Haapsalu I keskkoolis. “Laulsin oma laulud ära, ajasin rahva elevile,” ütles Tooma. “Läheb mõni aeg mööda, ma olin esimesel kursusel kontsis [Tallinna riiklikus konservatooriumis] ja tuleb kõne: “Tulge ruttu dekanaati!” Mis on juhtunud? Tuli välja, et minuga on suur pahandus, mida arutab EKP Eesti kommunistliku partei büroo! Küsimus on selles, et Haapsalu keskkooolist on tulnud kiri, kus neatakse esimese kursuse õpilast Peetrit maa põhja nõukogudevastase ja venevastase jutu eest.” Kiri kandnud koolidirektori allkirja ja olnud kooskõlastatud Haapsalu KGB kontoriga.

“Kirjutasin seletuskirja, kutsuti rektori juurde. Rektor on väga sümpaatne viiuldaja Vladimir Alumäe ja siis ta räägib minuga kolm tundi. Asi lõppes sellega, et jäin kooli edasi,” kirjeldas Tooma Haapsalust alguse saanud sekeldust.

Muusikutee algusesse minnes meenutas Tooma, et kui ta käis Westholmi gümnaasiumis ehk tollases 22. keskkoolis, siis oli parasjagu oli aegade murdumine. “Enne mind klassid – seal kõik mängisid torusid, sakse ja tegid tõelist muusikat. Ja kui mina sain üheksandasse klassi, siis olid biitlid – kõik poisid mängisid ainult traati, ei mingit torupilli, ei mingeid sakse ega klarneteid ega muid pille,” ütles Tooma.

Klassis õppis 14 tüdrukut ja seitse poissi. “Ja poistest üks ei tulnud kõne alla, see oli Toomas Kõrvits, tal olid omad bändid. Jäi kuus poissi ja nendest tegime andambli. Mida me mängisime? Ise ei osanud kirjutada, ka noote ei olnud. Võeti rahvalaulukene, sinna bandi bass ja trummid juurde, müra peale ja oi, kus lapsed tahtsid tantsida,” naeris Tooma.

Kuigi seda, millal Tooma oma 1967. aastast pärit kitarri viimati mängis, ta ei mäletavatki, ilmus muusikul mullu kolmest CDplaadist koosnev kogumik: Unistuste Maal (1969 – 1979), Lõvilaps (1976 – 2021), Vana Kaabu (2021). Kaks esimest on vanade aegade meenutus, kolmas plaat aga koosneb värkstetest salvestustest. Tõnu Raadik oli see, tänu kellele Tooma oma värsked lood salvestatud sai.

Tooma üritas “Viimse reliikvia” lauludest kõrvale hiilida, kuid publiku soovil esitas ta lõpuloona “Pistoda laulu.”

Peeter Tooma

  • Peeter Tooma (sündinud 3. novembril 1946) on eesti laulja.
  • Lõpetanud 1965. aastal Tallinna 22. keskkooli ja 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.
  • Ta on töötanud režissööri ja kultuuriprogrammi juhina Eesti Televisioonis, õppejõuna lavakunstikateedris, Concordia meediakoolis, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis, ajakirjanikuna ajalehes Sirp ja Vasar ja ajakirjas Teater. Muusika. Kino.
  • Tema tuntumad laulud kõlavad filmis “Viimne reliikvia”: “Põgene, vaba laps”, “Prostituudi laul” ja “Pistoda laul”.

Allikas: Vikipeedia

Peeter Tooma, “Pistoda laul”, Paul-Erik Rummo / Uno Naissoo

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Luisa
30 päeva tagasi

Väga kahju, et sellest esinemisest midagi ei teadnud, oleksin ka kuulama läinud.