Esmaspäeval Haapsalus linnajuhtide muresid kuulamas käinud keskerakondlasest keskkonnaminister Erki Savisaar ütles, et kokkuleppeliselt on päikese- ja tuuleenergia küll keskkonnasõbralikud, kuid seadmete utiliseerimisega on probleeme.
Minister tõdes, et kuigi päikesest ja tuulest saadud energia on odavaim variant, on vaja ka energiaallikat, mis oleks stabiilne ja hoiaks sagedusi – see energia tuli seni Venemaalt.
Möödunud talvel olid kõik kimpus kõrgete energiahindadega. Milline energiatootmine oleks Eestile kõige efektiivsem, jätkusuutlikum, odavam?
See on rohkem ikka majandusministeeriumi ülesanne neid küsimusi lahendada.
Keskkonnale avaldavad need ka mõju.
Eks kõik tehnoloogiad omavad mõju keskkonnale. Ükski energiaallikas pole keskkonna suhtes neutraalne. Alati mingi mõju on.
savipäts, käed eemale meie metsast!
Kes sulle sõna andis?!
on valus kuulata/lugeda. Kui termaalvee torusse ajad siis kuidas see keskkonda mõjutab?
Kummaline maailm: kiirus määrabki siin ökosüsteemi tasakaalust väljumise, kui loomulik kõdunemine toimub aeglaselt ja vajab soojust, siis toimub lagunemisega paraleerselt ka uue puidu kasvamine ehk vabanenud süsiniku sidumine. Puit ei ei mõjutaks asja veel hullusti, eriti kui varumist natuke mõistlikumalt korraldada. Aga fossiilkütustega vabastatakse igal aastal paljude miljonite aastatega kogunenud süsinik. Seda dopingut peaks väga ettevaatlikult kasutama, aga mida me näeme? mnajh: õigus, peris naljakas on vaadata praeguseid metsatöid kus 20tonnine rauakolakas 6liitrise, 100kw-se mootori möirates haarab kaika ja vehib sellega. Kõik järgmised masinad mis seda kütust kaugele maale veavad on veel kogukamad. Kõrgtsiviliseeritud ühiskond on energeetiliselt kahvlis, kokku peaks… Loe rohkem »
Külamehele: Energeetika võtmeküsimus peakski olema, kuidas energiavajadust vähendada, mitte kuidas üha uusi allikaid otsides lõputult kasvavat energiavajadust toita. See on sarnane probleem kiiruste kasvamisega. Veelgi kiiremad arvutid, rongid, ülekandeliinid, kiirtoit, ühekordselt kasutatavad mähkmed ja pakendid. Aga kus on ajavõit? Ikka ägatakse, et aega pole, elu on hirmus kiire. Järelikult, kiirus toodab kiirust ja kasvav energiavajadus veelgi suuremat energiavajadust. Pannes siia kõrvale 1920-te 0-elektrifitseeritud külaelu, kipub tervislikkus ja tasakaalustatus kalduma viimase kasuks (eeldades, et pole sõda, taude ega punaste valitsust).
Aga puit? Teatavasti eraldub puidu kõdunemisel sama palju süsihappegaasi kui põletamisel. Vahe on ainult kiiruses.
selleks, et puitu ahju panna, tuleb seda hankida. Ja enamasti on see hankimine kõige suurema keskkonnamõjuga. Kui puit metsas mädaneb, siis ei ole vaja käima panna, saagi, traktoried, tehaseid- sedasi ei kulu teisi ressursse ja ei saa sellest kõdunevast puust ka energiat ja muid väärtusi kätte.