Viimased aastad on inimestele toonud kaasa mitu ränka proovikivi – nii pikalt kestev kriisiaeg tekitab paratamatult stressi ja ärevust. Teatud ulatuses saab igaüks end negatiivsete tunnetega tegelemisel aidata – üks võimalus on minna õue jooksma!
Treener Pille-Riin Toomsalu kinnitab, et uskumus nagu saaks halvad emotsioonid endast välja joosta, peab paika. „Jooksmine on üks füüsilise aktiivsuse vorme ja kui me treenime, siis vallanduvad kehas keemilised ühendid – endorfiinid ehk heaoluhormoonid. Kindlasti tuleb kõigile tuttav ette see eufooriatunne, mis järgneb jooksmisele või ka muule treeningule. Jooksmine aitab vähendada ärevust ja stressi, tõstab enesehinnangut ning tagab parema une,” teab Pille-Riin ja lisab, et tihti ongi just unepuudus peamine pikaajalise stressi ja sealt edasi ka depressiooni üks põhjustajaid.
Neile, kes pole ammu jooksurajale saanud või proovivad tervisejooksu sel kevadel lausa esimest korda, soovitab treener võtta rahulikult ja seada jõukohased eesmärgid. „Kui suure hooga pihta hakata, aga põhja all pole, on oht, et inimene pingutab esimese korraga üle. Siis on pärast trenni hoopis halb olla ja väga keeruline on leida motivatsiooni järgmisel korral jooksma minna,” hoiatab ta ning lisab, et eesmärk on muuta jooksmine meeldivaks tegevuseks. „Et seda saavutada, on vaja kehal koormusega kohaneda ja sedasi jooksuvõimekus tasapisi kasvab.”
Algajale soovitab Pille-Riin jooksu ja kõnni kombineerimist. Distantsi osas leiab treener, et igaühel tuleks valida endale jõukohane maa, sest läbitud meetritest olulisem on järjepidevus. „Parim strateegia on progresseeruv treening ja teadlik lähenemine – täna olen algaja ja pean tagasi hoidma, aga nädala pärast jaksan juba rohkem. Siis tekib edutunne ja soov oma saavutust korrata.”
Hoia pulsil silm peal
Joostud vahemaa mõõtmiseks ja pulsitegevuse kontrollimiseks on heaks abimeheks nutikell. „Treeningul tehtud tulemuste mõõtmine annab kindlasti motivatsiooni juurde ja aitab seada eesmärke,” usub Pille-Riin. Oluline on seegi, et kaasaegsed nutikellad hoiavad jooksmise ajal inimese tervisenäitajatel silma peal.
„Ise jooksmas käies püüan jälgida, et ma ei püsiks liiga kaua anaeroobses tsoonis ehk et treening poleks kogu aeg liiga intensiivne. Siis annavad pulss ja enesetunne ka märku, et tuleb tempo alla lasta. Hea oleks pika ühtlase jooksu puhul püsida aeroobses tsoonis, kus treening on kerge ja mõõdukas. Kui on aga eesmärk pulssi tõsta ja langetada, ehk teha intervalltreeningut ja seeläbi kiiruslikku vastupidavust kasvatada, siis on vaja olla lühiajaliselt ka anaeroobses tsoonis ja siis vastavalt eesmärgile taastuda, et uuesti minna kiiremale lõigule,” kirjeldab Pille-Riin jälgides ise nende tsoonide vaheldumisi oma treeningute ajal just nutikella abil.
Sportimiseks sobivate nutikellade valik on lai – tootjad pakuvad nii lihtsamaid kellasid, mis mõõdavad pulssi, teekonna pikkust ja kulutatud kaloreid, kuid on ka võimsamaid. „Nutikellade arendamine liigub üha täpsemate andmete suunas, mis on sportlastele üliolulised,” kinnitab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. „Tootjad pingutavad, et kell annaks võimalikult täpsed ja usaldusväärsed andmed. Näiteks jooksukella Watch GT Runner puhul on viidud südamerütmi jälgimine uute tehnoloogiate abil järgmisele tasemele. See tähendab, et pulsilugemises ei teki enam ebatäpsusi näiteks higi, temperatuuri või käeraputuste tõttu,” selgitab Mishina.
Parim paik on puhas loodus
Jooksuriietuse valikul tasub treeneri sõnul silmas pidada seda, et joostes kehatemperatuur tõuseb ja hakkab palav. „Kael, pea, kõht ja selg olgu kaetud, muus osas tuleks aga valida üldiselt hea hingav ja vabalt liikumist võimaldav kerge ning mugav riietus,” kinnitab Pille-Riin. Jalanõudest soovitab ta kergeid ja piisava toestusega mõeldud jooksutossusid, mis võiks olla number suuremad. „Jooksu ajal jalg paisub ja siis hakkab jalanõu pitsitama ning vereringet takistama.”
Sobivat jooksurada tasuks treeneri hinnangul otsida metsast või pargist, kus on sobivad jalutus- ja terviserajad. „Ilus ümbrus, puhas õhk ja müravaba keskkond aitavad kindlasti hingeseisundi parandamisele rohkem kaasa, kui maantee ääres jooksmine liikluse ja tolmu sees. Teiseks on oluline, et pinnas oleks jalasõbralik – asfalt kipub jagu põrutama,” põhjendab jooksutreener.
Seda, et metsas joostes ei suuda nutikell teekonda kaardistada, ei pea ka kartma. Tehnoloogiaekspert Jekaterina Mishina kinnitusel suudavad võimsamad kellad väga täpselt monitoorida asukohta ja salvestada jooksutrajektoori detailselt, olenemata sellest, kas liigutakse maastikul ja mägedes või staadioni mitmerajalisel jooksuringil.
Treener Pille-Riin Toomsalu kinnitab, et just füüsiline aktiivsus on aidanud ka temal endal olla terve, energiline ja elurõõmus inimene. „Mida ilmad ilusamaks ja valgemaks lähevad, seda rohkem tekib jooksmise rõõmu. Vahel piisab 20 minutist, kui saab juba ärevust maandada ja meele rahulikumaks.”
