Ukraina sõda on pannud Eesti inimesi senisest rohkem mõtlema, kas ja kuidas igaüks meist oskaks end kaitsta, kui vaenlane meie riigile kallale peaks tungima. Sellest annab tunnistust inimeste suur huvi kaitseliidu ja naiskodukaitsega liitumise vastu. Kõik liitujad pole kaugeltki valmis – ega peagi –, relv käes, vaenlase vastu astuma, sest oma kodu kaitsmisse saab panustada mitmel moel. Näiteks aidates inimesi evakueerida, esmaabi andes või sõduritele või evakueeritutele suppi keetes.
Nüüd aga seisab organisatsiooni ees järgmine ülesanne: kuidas liitunuid ka tegevuses hoida. Kuidas suunata igaüks tegelema sellega, mis talle hingelähedane ja kõige rohkem sobib? Kuidas hoida huvi, kui esimene emotsioon hakkab lahtuma, uusi kriise peale ei tule ja lõpuks hakkab peregi nurisema, kui nädalalõppe liiga sageli õppustel või koolitustel veedetakse?
Nende küsimusega on silmitsi seisnud teisedki vabatahtlikud organisatsioonid, näiteks vabatahtlikud päästjad ja abipolitseinikud. Kui vabatahtliku pääste vastu tegelemise vastu kasvas Läänemaal huvi pärast mitut järjestikust suurt metsapõlengut, siis pärast aastaid, kus selliseid suurõnnetusi polnud, hakkas huvi raugema. Abipolitseinikega liitumine muutus populaarseks pärast pronksiööd, kuid aja jooksul, mil sellelaadseid sündmusi pole enam olnud, on ka paljud toonased liitujad abipolitseinike tegevusest kõrvale tõmbunud. Alati ei pruugigi eemalejäämise põhjuseks olla huvi kadumine, vaid teinekord teeb ka elu ise korrektiive.
Kaitseliidu Lääne maleva pealik Andres Välli on aga seda meelt, et isegi kui esimene emotsioon ja põnevus lahtub ning huvi organisatsiooni vastu kaob, ei juhtu sellest midagi hullu, sest teadmised ja oskused, mida organisatsioon oma liikmeid välja õpetades annab, jäävad neile ikka alles. See aga tähendab suuremat hulka teadlikke riigikodanikke.
no seniks kui poliitikud otsustavad lõpuks piirid kinni panna on enamus pagejaid siit jalga lasknud.
Poliitikutel pole tõsise konflikti puhul vaja otsustada piiride sulgemist. Vähemalt Eesti omadel mitte. Ainus maismaaühendus läände on Suwalki koridor, mis kiirelt vaenuvägede poolt kontrolli alla võetakse. Enamus lennukompaniisid lõpetavad tsiviillennud ja ilmselgelt ei ole ka mereteed enam turvalised. Kui otsustad jalgsi Pihkva poole astuma hakata, siis head teed! 🙂
Meie huvid käivad nagu kaubanduskettide kampaaniad ja pikas plaanis on need kõik mööduvad.Tõsise konflikti korral paneb enamus noori läände ja raskus jääb siia jäävate vanakeste kanda!
Väga hea ülevaade meie tegelikust olemusest on Youtubis-Kultuurisõda – Intervjuu – Einar Laigna
Suure tõenäosusega pole neil läände pagejatel oidu ära tabada seda momenti, millal tuleks jalga lasta. Kui see tõsine konflikt on tekkinud, siis mingil hetkel piirid lihtsalt kinni.