MTÜ Osmussaare külaühingu pöördumine seoses Osmussaarele kavandatava antennisüsteemi ehitusega

Osmussaare külaühing (Odensholms Byalag) on vastu Osmussaarele plaanitava antennisüsteemi rajamisele.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet edastas Osmussaare külaühingule 27. juulil 2020 dokumendi, millest selgus, et seoses kaitseministeeriumi plaaniga rajada Osmussaarele siderajatised jt ehitised on saarel algatatud keskkonnamõju hindamine.

Plaan sisaldab kahe antennimasti (kõrgusega 26 ja 15 m) ehitamist saare põhjaküljele, ajaloolise nimega Norda siale. Lihlhamnest kagusse on plaanis veel nelja väiksema (kõrgusega 4,6 m) antenni ehitus. Lisaks on plaanis rajada uus teelõik Minsjavägeni ja Kråklundsbackani vahele ning Bieni lähedusse paigaldada päikesepaneelid ja kaks tuuleturbiini. Seega on tegemist saare keskkonda oluliselt mõjutava ettevõtmisega.

Seni viimases Osmussaare külaühingule saadetud kirjas (17.12.2021) teatas tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, et nimetatud siderajatiste ehitamine Osmussaarele on riigikaitse seisukohalt ainuvõimalik lahendus. Sellega eeldatakse kaasnevat negatiivset mõju Natura 2000 alale, mistõttu taotletakse Euroopa Komisjonilt luba erandi rakendamiseks. Samal põhjusel pikendati keskkonnamõju hinnangu valmimistähtaega novembrini 2022.

Osmussaare külaselts soovib tungivalt, et kaitseministeeriumi plaane sellisel kujul ei teostataks ning et saar säiliks täielikult Natura 2000, Ramsari konventsiooni ja maastikukaitsealana, et oleks kaitstud selle loodus, linnustik ja taimestik, nende elupaigad ning kultuuripärand.

Meie esivanemad elasid Osmussaarel mitusada aastat ja kuigi nad sunniti sealt lahkuma, on Osmussaare tulevik meile, nende järeltulijatele, südamelähedane ja oleme väga mures saare edasise käekäigu pärast. Osmussaar asustati juba keskajal, kui mitte varemgi, ja järgnevate aastasadade vältel kujunes seal omanäoline kultuur, mis katkestustest hoolimata on kujundanud ka praegusi osmussaarlaste järeltulijaid ja nende lähedasi. Oma jõududega oleme korrastanud Osmussaare kabelivaremed ja kabeliaia, mis on ka ajaloomälestisena kaitse alla võetud. Saar on jälle asustatud ja seal käib arvukalt külalisi, kes hindavad kõrgelt saare maastike omapära.

Osmussaare külaühing kavatseb saarele rajada külakeskuse, mis sai võimalikuks tänu Noarootsi vallale. Nad võimaldasid meil osta külas ajaloolise Erkase talu krundi ja on väljastanud ka esmase ehitusloa. Soovime hoida ja tutvustada saare omanäolist kultuuripärandit, kuigi Osmussaar sai teises maailmasõjas, eriti aastatel 1940–1941, palju kannatada. Pärast sõda kuni pea 1990. aastate keskpaigani väldanud Nõukogude piirivalve tegevus jättis saarele oma kurvad jäljed, nii et kui osmussaarlastel sai jälle võimalikuks oma kodusaart külastada, oli see võssa kasvanud ja lagastatud ning täis varemeid. Järgnevatel aastatel on olukord tasapisi paranenud tänu karjatamisele ja koristustööle, kuigi sõja jälgi ei ole tõenäoliselt kunagi võimalik saare maastikust täielikult kustutada. Mõistame, et militaarpärand on oluline osa tänasest Osmussaarest ja selle strateegiline asukoht on tema saatust ennegi kujundanud, ent soovime, et saare põlisasukate kultuuripärand ei jääks täielikult militaarsete huvide varju.

Osmussaare maastikud on ainulaadsed, pakkudes elamusi nii Eestist kui ka naabermaadest saabuvatele külalistele. Saare külastamine on omakorda äratanud laiemat huvi saare mineviku ja selle kunagiste elanike kultuuri vastu, mida meelsasti laiemalt tutvustame. Soovime tungivalt, et Osmussaare kaitsestaatus ei muutuks ning nüüd ega tulevikus ei teostataks saare keskkonda rikkuvaid ettevõtmisi.

Osmussaare maastikukaitseala eesmärk on kaitsta sealseid aluspõhjakivimite paljandeid, rannavalle ja rändrahne; Lääne-Eesti saartele omast loodus- ja pärandmaastikku ning kaitsealuste linnu- ja taimeliikide elupaiku. Osmussaar koos ümbritseva merealaga on osa Nõva–Osmussaare linnu- ja loodusalast, mis on osa Euroopa Natura 2000 võrgustikust ja Ramsari konventsiooni osa.

Uued siderajatised ja turbiinid muudavad oluliselt saare maastikku ning on ka otseseks ohuks lindudele. Osmussaar paikneb Ida-Atlandi rändeteel ja ühe selle peamise koondumiskoha, Põõsaspea neeme  lähedal. Näiteks umbes viiendik kõigist arktilistest merelindudest, miljonid linnud, rändavad siitkaudu Põhja-Jäämere ääres paiknevatelt pesitsusaladelt Lääne-Euroopas ja Aafrikas asuvatele talvitusaladele ja tagasi. Seni on Osmussaarel kohatud 178 linnuliiki, kuid see nimekiri täieneb pidevalt. 2003. aastal leidsid ornitoloogid haudelinnustiku uurimisel saarelt 90 liiki pesitsejaid; paljud siin peatuvad või pesitsevad linnuliigid on kaitse all. Lisaks talvituvad Osmussaare lähedal rannikumeres aulid (loendatud kuni 100 000 lindu).

Ehitusega kaasneb otsene mõju väga tundlikele Osmussaare alvaritele ja rannavallidele ning nende hõredale, ent liigirikkale taimestikule. Väga murettekitav on nõue ulatuslikel aladel siderajatiste ümber piirata puude kõrgust nelja meetriga, mis maastiku ilmet täielikult muudab. See kõik jätab uued armid juba niigi palju kahju kannatanud saare loodusesse.

Päikesepaneelide paigaldamine Osmussaarele on igati tervitatav lahendus ning aitab vähendada diislikütuse kasutust ja negatiivset keskkonnamõju. Arvame aga, et antennisüsteemi ja tuulikute mõju, eriti linnustikule, tuleb põhjalikumalt uurida.

Osmussaarel ei ole seni arheoloogilisi uuringuid läbi viidud, mistõttu saare vanemast ajaloost on teada vähe. Pea tuhandeaastane asustus on saarele kindlasti jätnud oma jäljed, mida ei ole mingil viisil kaardistatud ega muul moel dokumenteeritud. Eesti vabariik toetab rannarootslaste kultuuriloo uuringuid, kuna olemasolevad teadmised maa vanima vähemusrahvuse kohta on lünklikud. Osmussaare mitmes paigas on kavandatud arheoloogilisi eeluuringuid, mida riigieelarvest rahastab Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu Eestis. Üks olulisemaid paiku, kus kindlasti Osmussaarel kaevamisi korraldada, on Galsve (juba nimigi viitab vanimale põllule saarel) ümbrus; Galsvebackanil (vanapõllu seljandikul) paiknes pärimuse kohaselt saare vanim asustus. Samasse on planeeritud antenn AS-2, mille ehitustööd ja valmimine tõenäoliselt välistab uurimistöö seal alatiseks. Sellega kaob võimalus saada rohkem teada rannarootslaste vanemast ajaloost. Ka teised planeeritud ehitised kitsendavad oluliselt arheoloogilise uurimistöö läbi viimise võimalusi.

Kokkuvõttes leiab Osmussaare külaselts, et kavandatavad ehitised muudavad saare maastikke ja loodusväärtusi viisil, mis ei ole meile kui sealsetele maaomanikele ja kultuuripärandi hoidjatele vastuvõetav.

• Kuna seoses keskkonnamõju hindamise aruande valmimise tähtaja pikendamisega ei ole huvitatud osapooli teavitatud töö sisust ja edenemisest, soovime ülevaadet seni tehtud tööst. Millised on erinevate institutsioonide seni kogutud hinnangud siderajatiste keskkonnamõjule?
• Kuidas on hinnatud siderajatiste mõju linnustikule, kultuuripärandile?
• Esialgse kava kohaselt on päikesepaneelid ja turbiinid paigutatud otse Erkase krundi kõrvale. Kas on võimalik need paigutada teisele poole nõukogude sõjaväeehitisi, näiteks ajaloolisele Koinbackanile (Tuulikumäele)?
• Kas muinsuskaitseamet on hinnanud ehitiste mõju muinasmälestistele ja kas on kavandatud mõjutatud alal arheoloogilisi uuringuid?
• Mida tähendab antud juhul Natura erandi rakendamine sisuliselt? Kas ja kui, siis kus on võimalik tutvuda planeeritud hüvitusmeetmetega ning kas keskendutakse vaid looduskeskkonnale või arvestatakse ka võimalikku kahju kultuuripärandile ning maaomanike õigustatud ootustele?
• Kuidas korraldatakse Osmussaare külastamist pärast siderajatiste valmimist; kas külastusele seatakse tulevikus piiranguid?
• Kas strateegiliselt olulised rajatised piirduvad vaid praegu ettepanduga või on kavas Osmussaare järjekordne ulatuslikum militariseerimine?

Senine asjaajamine on meid teinud ülimalt murelikuks ja seepärast soovime võimalikult kiiret tagasisidet oma pöördumisele ja vastuseid oma küsimustele.

Saga Adolfsson, Osmussaare külaühingu juhatuse liige

Lotta Odmar, Osmussaare külaühingu juhatuse liige

Göran Hoppe, kultuurigeograafia emeriitprofessor, Uppsala ülikool, Osmussaare külaühingu juhatuse liige