Juhtkiri: Eesti raudtee algab Haapsalust

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Haapsalu jaamahoone ees on tsaariajal püsti pandud kilomeetripost, mis tähistas raudteevõrgu toonast alguspunkti. 25 aastat on selle posti juures seisnud muuseumivedurid, kuid loota on, et nelja aasta pärast saab tähis uue tähenduse, selle, et just siit algab 21. sajandi Eesti raudtee. Kui läheb veel paremini, siis, tõsi küll, tuleb raudtee algustähis lükata kümmekond kilomeetrit lääne poole – Rohukülla.

On, kuidas on, Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudtee on ettevõtmine, mille ümber on aastate jooksul palju piike murtud, mille üle on kümneid tuhandeid tunde aru peetud, tehtud uuringuid ja kulutatud kohtupinkigi. 160-kilomeetrise tunnikiirusega ei hakka rongid nipsust sõitma, ütles tänases lehes raudtee ehitamise hetkeseisu kommenteerinud Rein Riisalu. Selleks ei piisa pelgalt uute rööbaste paigaldamisest, see nõuab ka nüüdisaegset liiklusjuhtimissüsteemide automaatikat, turvalisi ülekäike, kiireid rongikoosseise.

Haapsalu raudtee viiks Eesti raudtee kohe hoobilt mitu põlvkonda edasi, võrreldes sellega, mis meil praegu on. Valdavalt on ju tegemist nõukogudeaegse pärandiga, mida on küll mõnevõrra kõpitsetud, kuid nüüdisaegseks sellist raudteed pidada ei saa. Haapsalu raudtee ehitamine on Eesti Raudteele organisatsioonisisene õppetund ning seda saab hiljem jupikaupa pikendada igas suunas, Valka, Tartusse ja Narva. Raudtee lõpuni ehitamiseks on puudu 80 miljonit eurot. Kui seda raha kiirelt ei leita, on oht, et Rail Baltica ehitamisel jõutakse tegeliku raudtee ehitamiseni enne Haapsalu raudteed ning see omakorda tähendab, et ehitus võibki jääda venima, sest ehitajad tunglevad määratult suurema piruka ümber.

Oleks uhke, kui saaksime nelja aasta pärast rääkida Haapsalu raudtee näitel eduloost nii tehnilises mõttes kui ka ühiskondlikus vaates, et kohapeal oluliseks peetud asjad on riigi tasandile viidud ja ära tehtud. See on kogemus ja tarkus, mida Eesti Raudtee oma võrgustikku arendades saab.

4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
imelik
2 kuud tagasi

miks rohukülla, kas muidu sinna puitu ei saa veetud, parem juba Parilasse, rohukülast käib transporti kahele poole kõvasti, seevastu Pärnu suunal aga vaikus.tegelikult võiks siis hoopis noarootsi rahvale vastu tulla ja sinna raudtee üle tammi suunata, kui rahaga pole midagi muud teha

uskmatu Toomas
2 kuud tagasi

Ja siis läheb veel paarkümmend aastat nn.edulugu kuni tuleb ettevõtlik ettevõtja viies relsid vanarauaks ?

Siil
2 kuud tagasi

Siis ikka õige, et kus lõpeb inimmõistus, seal algab raudteevalitsus.. ei ole midagi uut päikese all.

Nimi (kohustuslik)
2 kuud tagasi

Paneb siis kohe annetustekorvi välja, ehk saame selle 80 milli kätte!