Algajale investorile võib valmistada segadust küsimus, miks ei soovita eksperdid investeerida oma vara ainult nendesse aktsiatesse, millel turul parasjagu hästi läheb. Kuidas teadlikult investeerimisotsuseid teha ning mis sellele sageli saatuslikuks saab, selgitab Luminori varahalduse riskijuht Anton Skvortsov.
Skvortsovi sõnul võib paljudele algajatest investoritele tunduda, et kui investeerida oma raha näiteks ainult ühte hea tootlusega kasvuaktsiasse, siis saabki kiiresti rikkaks. “Kui vaadata erinevaid näiteid, siis vahepeal on väga populaarsed olnud erinevate tehnoloogiafirmade aktsiad – näiteks Tesla, Netflix jms. Teisalt, kui aga vaadata nende volatiilsust, siis need aktsiad ikkagi kõiguvad väga palju, mis tähendab omakorda, et risk on investori jaoks võrdlemisi suur,” märkis ta.
See põhimõte kehtib üldiselt kõikidesse üksikaktsiatesse investeerimisel – kui paigutad kogu raha ainult ühe ettevõtte aktsiatesse, siis võtad üleliigselt suure riski. Tugeva kõikumise tõttu müüvad paljud investorid oma aktsiad siis, kui nende hind kukkuma hakkab ning jäävad seepärast edasisest tõusust ilma.
Kui vaadata ühte konkreetsemat näidet, siis näiteks Tesla aktsia on ligikaudu 11,5-aastase ajaloo jooksul kogenud üheksat üle 30%-st hinnalangust, millest kaks olid suuremad kui 50%. Ja üldjuhul kestavad sellised langused mitu kuud, mille tõttu võib igal investoril tekkida kahtlusi, kas ettevõttel on endiselt potentsiaali ja aktsiahind ikkagi taastub. “Kui panna kogu raha ühe aktsia alla ning vaadata reaalajas, kuidas sellest kaob 30% või rohkem, siis on fakt, et väga paljud inimesed ei suuda seda taluda ning müüvad need aktsiad kiiresti maha,” nentis Skvortsov.
Tema sõnul peaks investeerimine olema ennekõike teadlik ja läbimõeldud tegevus ega tohiks lähtuda ainult sellest, milline aktsia parasjagu populaarne on. Kui aga on soov siiski Teslasse või mõnda muusse n-ö kuuma aktsiasse investeerida, soovitab Skvortsov portfelli hajutada ka teiste aktsiate abil. “Minimaalselt 70–80% finantsvaradest võiks olla hajutatud portfellis, mis järgib üldist aktsiaturgu, ning isegi kui on soov riskida, siis üle 20% investeeringutest üksikaktsiatesse panna ei tasu,” selgitas ta. Nii jääb suurem osa varast ikkagi alles ka siis, kui nende paari aktsiaga midagi juhtub.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga, kajastab autorite isiklikke seisukohti ning ei ole mõeldud investeerimisanalüüsina ega soovitusena müüa või osta konkreetseid väärtpabereid, finantsinstrumente ja kinnisvara.
Kui pensioniraha vabanes eelmise aasta septembris, siis teatud foorumites kõlas kilkamine – lüpsiaeg 🙂 – iga algaja investeerija maksab kooliraha, see on alati nii olnud ja jääb ka tulevikus. Vanad olijad võtavadki kiiret kasumit niisugustest kohtadest. Investeerimisega tegeledes pead üldjuhul vähemalt tunnikese sellele iga päev pühendama, et õppida, jälgida, aru saada, lugeda, analüüsida.
Väikeinvestori jäoks on ainuke õige aktsia millelt igal aastal makstakse dividende ! Kui aga igasuguste nõustajate juttude järgi
toimetada siis pole miskit kindlat aga mõnel üksikul on ka õnne?
Kes siis praegu aktsiaid ostab? Oota, kuini kukuvad veel 30%.
et teised tahavad ka ligimese lüpsiga tegeleda
Kuidas see lüps siis teiemeelest väljendub? Investor, kes suurendab firmade varasid, lüpsab kedagi ligimest või millel põhineb teie väide?
mille või või kelle arvelt see varade suurendamine siis tuleb, ikka lollide arvelt