Majandus- ja taristuminister Taavi Aas juhtis tähelepanu sellele, et riigi ajutised hinnalael põhinevad toetused on mõeldud Eesti inimeste abistamiseks ja sellega ei tohiks kaasneda energiamüüjate poolt ootamatuid lepingumuudatusi.
„Riigi poolt välja töötatud energiatoetused on mõeldud tarbijate abistamiseks ning ei tohiks kindlasti kellegi lepingusse ootamatuid muudatusi kaasa tuua. Kõik elektri- ja gaasimüüjad peavad nii uue hinnalaele põhineva toetuse kui ka teised toetused maha arvestama kõigist pakettidest võrdsetel alustel,“ ütles Aas. „Toetuste põhimõtted on kõigi elektri- ja gaasimüüjatega ka läbi arutatud ning oleme saanud kinnituse, et nad annavad endast parima, et ajutine riigipoolne abi jõuab kõigi tarbijateni.“
Minister lisas, et toetuse mahaarvestamine tarbijate energiaarvetelt võib võtta veidi aega. „Seetõttu oleme müüjatega kokku leppinud, et jaanuarikuu tarbimise eest esitatavad arved võivad veidi hilineda, kui seda pole võimalik tavapärases tempos teha – kõige tähtsam on praegu eelkõige see, et arvetel kajastuks kindlasti riigipoolne toetus,“ märkis ta.
Elektritarbimise toetuse hinnalagi on 12 senti kilovatt-tunni kohta, millele lisandub käibemaks. Kui tarbija kuu keskmine elektrihind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab selle piiri, kompenseerib riik seda hinda ületava osa 650 kilovatt-tunnise tarbimise ulatuses. Gaasitarbimise puhul kehtib sarnane toetusskeem, kuid hinnapiir kodutarbijatele on 65 eurot megavatt-tunni eest tarbimisele kuni 2,75 megavatt-tunni ulatuses.
Lisaks kehtib jaanuarist otsus, et märtsini hüvitatakse ettevõtetele ja asutustele elektri võrgutasu täielikult. Varasemalt on otsustatud märtsini elektri võrgutasu kompenseerimine kodutarbijatele 50 protsendi ulatuses, gaasi võrgutasu kõigile tarbijatele 100 protsendi ulatuses ja kuni keskmise sissetulekuga peredele hüvitatakse elektri-, gaasi- ja küttearvete alusel hinnatõusu osa 80 protsendi ulatuses.
