Kaitseliit mälestab esmaspäeval Vabadussõjas võidelnuid

Relvarahu tähistamine 2021. aastal. Foto: Arvo Tarmula
Relvarahu tähistamine 2021. aastal. Foto: Arvo Tarmula

Kaitseliidu Lääne malev tähistab esmaspäeval, 3. jaanuaril kell 10.30 vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 102. aastapäeva ja mälestab Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Esmaspäeval möödub 102 aastat hetkest, mil Eesti ja Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses. Kuid Vabadussõja võiduta poleks tänasel päeval Eesti riiki ega rahvast. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise. Eesti tõestas, et osava tegutsemise ja heade liitlastega suudab ka väikeriik võita ülekaalukat agressorit.

Vabadussõjas langenute  mälestustseremoonia Haapsalus toimub Läänlaste Vabadussõja mälestussamba  juures Haapsalu lipuväljakul. Tseremoonia algab vaikuseminutiga kell 10.30, helisevad kirikukellad Haapsalus ja kõikjal Eestis. Järgneb ühispärja asetamine Vabadussõja mälestussambale Läänemaa rahvalt ja seejärel mälestusküünalde asetamine. Mälestuspäeval kõnelevad Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli ja Haapsalu linnavalituse esindaja. Hingepalvuse peab Lääne piiskop Tiit Salumäe.

Alates 1920. aastast hakati Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärke püstitama. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid peaaegu kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, koolidesse ja seltsimajadesse. Raha selleks koguti peamiselt annetustena, korraldati heategevusüritusi. Vabadussõja järel rajati Eestis kokku 170 Vabadussõjaga seonduvat mälestusmärki. Neist elas okupatsiooni terviklikuna üle vaid 8 ja rikutuna 13 mälestusmärki.

Nõukogude okupatsiooni ajal enamik Vabadussõja mälestusmärke hävitati. Eestis pole mitte kunagi nii palju mälestusmärke ja kalmistuid purustatud kui Nõukogude okupatsiooni aastatel.

Läänlaste Vabadussõja mälestussammas Haapsalus avati 9.  novembril 1924, ja oli esimene Vabadussõja kangelastele püstitatud mälestussammas Läänemaal. Mälestussammas Haapsalu lossiplatsil, tookordse nimetusega turuplats, sai püsida 16. aastat, 7 kuud ja 10 päeva. Läänlaste Vabadussõja mälestussammas hävitati okupantide poolt Eesti Rahva Kannatuste Aastal viis päeva peale juuniküüditamist, 19. juunil 1941. Samba õhkimise eestvedaja oli tookordne Haapsalu linna täitevkomitee esimees seltsimees Evald Kaar. Mälestussamba õhkimise järel kaeti ala liivaga. Järgnevatel öödel käis endine Haapsalu linna aednik Karlos Tuulik mälestussamba asukohas, asendas liiva mullaga ning istutas mälestussamba asukohale helesinised, tumesinised ja valged võõrasemad. Istutatud lillepeenar moodustas ilusa Eesti trikoloori kuju. Ajalugu teab rääkida, et „punane“ Evald Kaar isiklikult käis lillepeenart hävitamas, istutamine ja hävitamine olla toimunud mitmeid kordi.

1942. aasta Eesti Vabariigi 24. aastapäevaks püstitati Haapsalu linnavalituse ja Läänemaa Skautide ühisel ettevõtmisel mälestussamba asukohale jääst vabadussammas. Samba sisse asetasid Haapsalu elektrimontöörid kauni valgustuse, õhtusel ajal olla sammas eriliselt kaunis olnud. Tänu kargele ja külmale talvele püsis jääst Vabadussõja mälestussammas mai alguseni.

Vabadussõja mälestussamba taastamisega Haapsalus alustati 1994.a. kevadel, koguti annetusi, oli pidulik nurgakivi panek ja 27. novembril 1994 toimus Läänlaste Vabadussõja mälestussamba pidulik taasavamine. 26. novembril 2017 oli Läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures pidulik sündmus, EV100 tähistamise raames avati Haapsalu lipuväljak. Mälestussamba taga on tänutahvel kõigile neile, kes mälestussamba taastamist ja renoveerimist rahaliselt toetasid.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
mälestate
mälestate

ka neid, kes verega kätte võidetud, Tartu rahuga Eestile kuuluvad , siiani okupeeritud Narva taguse ja Petserimaa tibladele lähiminevikus maha müüsid.

wpDiscuz