Tiit Salumäe: advenditervitus

Advendiaega astudes kutsun sind üles märkama aja kulgemist kui protsessi. Hommikumaa tarkused õpetavad, et väärtuslikud ei ole ainult elu kõrghetked, vaid tee ühest punktist teiseni. Meie ajal tahavad inimesed saada kiireid tulemusi ja seda juba lapseeast alates. Kui istun lastelastega autosse, et võtta ette teekond, siis on tavaline küsimus: kas oleme juba kohal? Teel olemisel on aga suur väärtus, sellest räägime teoloogidena. Järjest rohkem nõustuvad sellega ka psühholoogid. Vana idamaa pildi kohaselt kuulus erilise külalise tulemise ettevalmistuse juurde tee tasandamine. Jumalasuhetes ja inimsuhetes on vaja teed tasandada.

Advendiaja nädalad annavad meile võimaluse tee valmistamiseks. Seda ilusamad tulevad pühad, mida parem on olnud ettevalmistus. Advendiaja nädalad annavad meile võimaluse vaadata endasse ja kuulata, mis kaasinimesel on öelda. Mõtelgem eriliselt oma kodule, peresuhetele ja nendele, kellel on raske taluda seda koroonaaja hirmu ja üksindust. Leidkem aega enda ja kodu jaoks. Juba vanast ajast on advendiaeg olnud suunatud ka heategevusele – märka puudust kannatavat ja hädas olevat ligimest. Iga heategu tuleb õnnistusena tagasi. Vana lugu jutustab, et kerjus istunud tee ääres ja oodanud ande. Kord märganud ta, et tuleb uhke tõld. Kerjus kujutas juba ette, et ta saab rohke andami. Tõld peatus ja sealt ulatati välja käsi: mida sa annad? Niisugust käitumist ei osanud kerjus oodata. Ta valis kõige väiksema mündi ja poetas tõllast ulatatud kätte. Õhtul oma päevast kerjakotti üle lugedes leidis ta imepisikese kuldmündi. See, mille ta oli ära andnud, tuli tagasi kuldsena. Headus tuleb tagasi mitmekordse õnnistusena.

Puhtusest, käte pesemisest ja üksteisega mõistliku distantsi pidamisest on nüüd juba kaks aastat räägitud. Mõtlen kõikide arstide ja nende abiliste peale. Algaval advendiajal saame olla tänulikud, et võime tulle kokku ja laulda ning kuulata kaunist muusikat. Hoidkem üksteist! Soovin, et Eestis ja kogu maailmas võiks advendiaeg, mis katab kinni usaldamatuse küntud sügavad rööpad ja hirmud, anda koha rahule. Viimased aastad on muutnud inimeste meeled rahutuks. Ühest küljest hirm oma tervise pärast, aga teisalt ka pettumus nendes, keda ollakse usaldanud, kes ei ole teinud alati tarku ja läbikaalutud otsuseid.

Astume uude kirikuaastasse. Tohime alustada algusest. Advendiaeg on vaatamine ettepoole. Ees seisavad nädalad täis ootust, pidulikkust, palju kohustusi ja ülesandeid ning asjasse kuuluvat kiirustamist. Ärgem siis laskem ennast segada osturallidest ja reklaamikärast, vaid vaadakem endasse ja esitagem küsimusi enda olemise ja tegemiste kohta.

Soovin, et võtaksime saabuval advendiajal aega mõtlemiseks – selleks on vaja advendivalgust! Esimesel nädalal üks küünal, siis kaks, kolm ja neli, ning jõuluõhtul süttivad tuhanded küünlad. Järgnevatel nädalatel on võimalus toomkirikus kuulata häid kontserte. Tulge ise ja võtke kaasa neid, kes tervise, mure või mõne muu takistuse tõttu kahtlevad, kas nad ikka saavad tulla. Jumalateenistusi ja kontserte on eri maitsele. Igaüks peaks leidma endale meeldivat.

Kutsun teid laupäeval, 27. novembril kell 16 advendikontserdile toomkirikusse. Esinevad Canzone ettevalmistuskoor, põhikoosseis ja vilistlased. Kontserdile sissepääsul esitada vaktsineerimise tõend ja isikutunnistus. Täname annetuse eest. Kell 18 koguneme lossiplatsile suure kuuse juurde. Koos linnapea Urmas Suklesega tervitame linnarahvast ja süütame advendiküünla. Võta kaasa küünlalatern ja vii advendivalgus koju.

Imelist advendiaega!