„Issand jumal, ei ole võimalik!” ütlesin mõned aastad tagasi, kui selgus, et saabki tõeks Lihulasse uue spordihoone ehitamine.
Silme eest käisid läbi aastad, mil viisime lastega treeninguid läbi vanas, 1996. aastal valminud spordihoones talvel kinnaste-mütside-sallidega. Meenusid esmaspäeva hommikud, kui kraadiklaas saalis näitas viis kraadi üle nulli ja kehalise kasvatuse tundi tulid esimesed klassid. Meenusid Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi korraldatud noorte jalgpalli siseturniirid, kui mitmed lasteklubid tahtsid külma saali tõttu lahkuda. Mõtlesin kunagi, et lõpetan enne oma jalgpallitöö, kui jõuan uue hoone ära oodata. Nüüd läheb lastega 31. treeneriaasta ja uus spordimaja on püsti.
See oli nii hea tunne, kui vana hoone meie ühe õuetreeningu ajal lammutati. Sättisime lastega end selle taustal ajaloolist pilti tegema. Jäi veel natukene oodata, et olemegi soojas ja avaras võimlas. Sooja saali sportima saamine oli suur ootus – sügisel kiiresti külma käest ja sopaselt staadionilt sisse. See sai lõpuks tõeks, küll natukene tähtajast hiljem, kuid siiski. Selleks hetkeks oli tähtaja ületamine juba nii tühine probleem.
Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi kutsus ellu erilise, uue spordihoone projekti. Oma toetajatega soetasime kõigile klubis treenijatele, keda selleks hetkeks oli 77, uued saalijalanõud. Väga kvaliteetsed jalanõud said lapsed selleks, et turvaliselt uues hoones sportida ja mitte rikkuda uut põrandat. Astusime 11. jaanuaril 2021 uude võimlasse. Kuid… 3. veebruaril kõik lõppes – koroonakriis lõpetas õppetöö ja sporditegemise. Kui taas sportimist saime jätkata, oli käes kevad ja muru õues treenimiseks roheline. Nüüd on aga ilmad taas säärased, et lapsed peavad saama sportida soojas ja puhtas uues võimlas.
On karjuvalt raske kirjeldada seda, mida tunnen paar-kolm viimast nädalat. Uus spordihoone meil on, aga täiel määral seda kasutada ei saa. Lapsi segab treeningutel täiesti mõistetamatu probleem: uue spordihoone katus laseb läbi ja meie treeningud on taas olukorras, kus olime kaks aastat tagasi. Siis, uue spordihoone ehitamise ajal, viisime lastega treeningud läbi Lihula gümnaasiumi väikeses aulas, nüüd aga oleme sunnitud treenima olukorras, kus uuel ülikvaliteetsel põrandal on ämbrid ja kaltsud maas ning lapsed treenivad ümber ämbri! Või oleme treeningud läbi viinud kitsastes oludes ühel saalipoolel. Olen noortega õuetreeninguid sügisel venitanud alati nii pikalt, kui vähegi võimalik, aga kuna meil puudub kunstmuruväljak, peame talveks ikka sisse kolima. Kevadel-suvel-sügisel ei olnud meil treeningutel ega võistlustel Lihula gümnaasiumi staadionil lastega ühtegi vigastust. Nüüd, esimesel saalitreeningul oktoobri keskel, sai kohe üks pisike spordilaps põlvetrauma, sest libises põrandal, mis oli laest tilkunud vee tõttu märg. Mina ei kontrollinud enne treeningut põrandat ega peagi seda tegema. Arvasin, et kõik on korras. See on ju elementaarne. Meil on uus hoone, suur ja avar võimla, aga turvaliselt sportida me lastega aasta pärast avamist ei saa.
Loomulikult pöördusin oma murega nii enne koolivaheaega kui ka nüüd meie valitsejate ja spordikooli direktori poole. Alati käib sellistel puhkudel üks hämamine. Ja mis kõige hullem – vallavalitsuse ametnikud pole minu pöördumisele isegi mitte vastanud! Lootsin, et puudused, millele enne vaheaega tähelepanu pöörasin, on vaheaja jooksul korda tehtud, kuid ei. Vesi tilgub ikka.
Meil on loodud uus spordikool, täpselt ei teagi, milleks. Treenerid on samad, teevad nii nagu enne oma tööd suure südamega, taristu olukord läheb aga järjest hullemaks. Üle kümne aasta tagasi kirjutasin Lääne Elusse artikli, kus selgelt ja konkreetselt tundsin muret Lihula gümnaasiumi staadioni olukorra pärast. Vesi ja linnud ujuvad seal vihmade saabumisel aga kahjuks siiani. Miks on nii, et meie kõige tähtsamad, lapsed, ei saa praegusel ajal veel tulla uude võimlasse, et sportida ja nautida sõpradega koos olemist nii, et ei pea vaatama, et lompi ei astuks või ämbri otsa ei komistaks? Järgmisele treeningule tulevad lapsed mul aga vihmavarjudega. Kes siis lõpuks vastutab? Kas treener, kes peab suutma sisetreeningu kiirelt õuetreeninguks ümber korraldama, vallatädid-onud, direktorid, või siiski need, kellele valla sünnipäeval antakse tänukirjad uue suurepärase spordihoone ehitamise eest?
on asjalik mees, tunneb oma tööd ja on oma ala fanatt. Olen näinud, kuidas ta on võistluseid läbi viinud- konkreetselt, läbimõeldult ja alati heal tasemel.Tema võib küll kritiseerida , kui jama on kokku keeratud, sest tema vastutab ju laste turvalisuse eest trennis.
KES see siis see spordikooli direktor pomo on
Janar Sõber on spordikooli direktor pomo.
Oi Getreu, kohe hakkad saama vasakult, paremalt, eest ja tagant. Kriitika tegemine isegi asja eest on siin meie mail ju mitte ainult keelatud, vaid ka karistatav. Täiesti isiklik kogemus muuseas.
Oma kogemusest võin kinnitada, et ka ihunuhtlust on viimasel ajal ette tulnud Lääneranna vallas teisiti mõelda ja öelda julgejate karistusvõttena, kuuldavasti ka haridusasutustes. Ja nuhtlejaid tunnustatakse ses kummalises maanurgas avalikult tegijatena, nuheldutest aga räägitakse sosinal ja tehakse nägu, et neist ei teata… Nii on.
Jah, absoluutselt targad suurmõtlejad on au sees …
Aga sina oled oma kriitikaga uhmeldaja-ilmselt teed eeltööd faktide lahmimisega inimese nõrka kohta,et see r.isk langeks…jõudu aga mulle ei meeldi
1) Kes on see inimene, kelle nõrka kohta fakte on lahmitud? 2) Kus asub see nõrk koht, milesse fakte lahmiti? 3) Keda nimetab Kommentaator Jaa kriitikaga uhmeldajaks? (Ega ometi Jaanus Getreud?) Ette tänades : )
4) Mis (Jaa-le teadaolevaid) fakte uhmeldaja inimese nõrka kohta lahminud on?
….spordikooli direktori ametikoht on ju reisisaatja ametikoht. Täiesti ebavajalik. Loodud volikogu poolt volikogu liikmele, et treeneri palgale lisa saaks.
Uues spordihoone puhul oli lisaks ehituskvalitatiivsele aspektile üllatusi teisigi.
Võtame miljoni teie maksuraha (äkki oli laen ka!?), palkame lisakoristaja, loome direktori ametikoha, maksame neile palka ja hakkame Teilt raha nõudma spordihoone kasutamise eest.
Ma ei teagi, mis ühiskonnakorraldus see on…anarhism?
…valijad nii väga armastavad seda reisisaatjat, et kellelgi pole kade meel, kui mees pisut palgalisa saab, ja kooli, mida juhtida, ja… See pole anarhism, vaid puhas armastus : ) Ainult Hmm on vist natuke kade?
…see palganumber on isegi Lihula kohta hale. Ei oska kade olla. Selles mõttes tuleb direktorile kaasa tunda küll, degradeeritud gümnaasiumi juhi ametikohalt ainult treeneri tööle(omal soovil küll ja see oli ka asjade loogiline käik, sest tegelase närvisüsteem ilmselgelt ei suuda pingele vastu panna) millele lisandus nüüd 0,3 kohta reisisaatja tööd – välja mõeldud iseendale. Kuidas sellisele olukorrale kade olla on mõistatus. Lääneranna ja Lihula intellektuaalselt potentsiaali arvestades ei ole üldse ime, et ta hääli kogub. Olgem ausad, inimesed, kes valivad MMA võitlejaid ja maadlejaid volikogusse, ei saagi ja ei peagi lootma, et katused ei leki. Võib-olla, kui spordikooli direktor ja… Loe rohkem »
…üks asi on palganumber, hoopis teine asi see loominguliste (ka rahaliste) võimaluste mängumaa, mis võimulepääsemise korral avaneb. Valijad nagunii ei jälgi, mida tehakse, kõrgemalt poolt keegi keelama-karistama ei tule, millegi eest vastutama ei pea – polegi muud kui puhas mängumõnu. Kui tahad, mängid koolidirektorit, kui ei taha, ei mängi…
…ega need Lääneranna mehed kõik ainult MMA ja maadlusega tegele – mõnel mõlgub peas ka väikseid kavalaid kelmusmõtteid ; )
See vähestest kogemustest süüdistus direktorametniku kohta mu meelest kehva,sest olles Soom(e)maal käinud tean et tuu miis on vaesematel aegadel katuseehitust väljamaal praktiseerinud,kuigi praegu see imagole jällegi ei sobi