Lihtsasti kättesaadav toit meelitab metsloomi inimese lähedusse. Karude rüüstetööde ennetamiseks soovitab Keskkonnaamet mesinikel kindlustada mesitarud ning vältida muid lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
Karud on enne taliuinakut energiat kogumas ja otsivad selleks söögipoolist. Ehkki looduses on karudele toitu piisavalt, põhineb loomade käitumine instinktidel. Nii võibki juhtuda, et karu asub ettejuhtuva mesitaru või silopalli kallale, kui toidupoolis on talle lihtsasti kättesaadav.
Nii oli septembri viimase päeva seisuga karud keskkonnaameti andmeil Läänemaal rüüstanud seitset mesilastaru, ühtegi silopalli karud hävitanud ei olnud. Maakondade lõikes ei ole karude tõttu üldse kahju saanud vaid Saaremaa. Kokku on karud Eestis rüüstanud 679 mesilastaru ja 346 silopalli. 2015. aastal oli rüüstatud mesilastarusid vaid 288.
„Ilmselt on karukahjud suurenenud peamiselt seetõttu, et suurenenud on karude arvukus. Samas on aastate jooksul suurenenud ka mesinike hulk ja nende teadlikkus kiskjakahjude kompenseerimisest. Karude tekitatud kahjusid hüvitame mesinikele täies mahus. Näiteks 2020. aastal mesinikele tekitatud kahjude eest on riik hüvitisi välja maksnud 116 466 € ulatuses. Kuna pruunkaru on levinud kogu Eesti mandriosas, siis esines ka kahjustusi üle maa. Mullu tundsid karud mesitarude vastu kõige rohkem huvi Harju-, Tartu- ja Viljandimaal, 2021. aastal Järva-, Viljandi- ja Tartumaal. Eks kahjud esinevad ikka seal, kus karu ja mesitarud kokku saavad,“ tähendas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Inimeste juurde meelitavad karusid ka näiteks avatud kompostikastid või mujal kättesaadavad toidujäätmed. Samuti võivad karusid elamute juurde meelitada lähedalasuvasse metsatukka söögiks viidud õunad, pirnid ning loomakasvatuses tekkivad jäätmed. Selleks, et karud ei hakkaks inimeste kodude ümbruses sagedamini ringi liikuma, tasub koduõuedel ja nende lähedal vältida ka teisi lihtsaid toidu leidmise võimalusi.
Pikk jutt mitte millestki. Aga KUS need karud siis siin läänemaal täpsemalt möllanud on?