4

Galerii: suurpõgenemise mälestusmärk sai infotahvli

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Heidi Ivask (vasakult) pakkus Memento Eestile mõtte rajada Puisesse suurpõgenemise mälestusmärk, ülemaailmne eestlaste kesknõukogu aseesimees Iivi Zajedova kirjutas pühapäeval avatud mälestustahvli teksti. Foto: Kaire Reiljan

Pühapäeval meenutati kõnede ja Untsakatse laulude saatel Puises põgenike mälestusmärgi juures neid, kes siit 77 aastat tagasi põgenesid ning avati eestlaste põgenemislugu jutustav mälestustahvel.

Mälestustahvel sai Puises paika ülemaailmse Eesti kesknõukogu kulu ja kirjadega. Kesknõukogu aseesimehe Iivi Zajedova sõnul on 1944. aasta suurpõgenemine midagi sellist, mis oleks nagu väljaspool Eesti ajalugu. „Sellepärast põgenemisest ka palju ei teata,” ütles ta.

Eesti Memento liidu juhatuse esimehe Arnold Aljaste sõnul ei taheta põgenemisest rääkida sellepärast, et see ei lähe kokku totaalkaitse kontseptsiooniga. „See mälestuskivi siin on aga tähelepanuavaldus ka neile, kes Narva rinnet hoidsid või pärast metsas olid,” ütles Aljaste.

Zajedova sõnul aitab Puise mälestustahvel põgenemise tausta lahti seletada. Ta lisas, et unustada ei tohiks sedagi, et neil, kes saabuvate Vene vägede eest põgenema pääsesid, on olnud suur roll eestluse hoidmisel. Eestlaste katusorganisatsioonid välismaal ajasid Eesti asja ja tuletasid poliitikutele meelde, et Eesti on okupeeritud.

1943. aastal alguse saanud põgenemine hoogustus 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Põgenemine saavutas haripunkti 19.–23. septembril. Paljud inimesed koondusid toona just Läänemaa rannikule lootuses leida siit võimalusi saabuvate Vene vägede eest üle mere põgeneda.

Haapsalu linnapea Urmas Sukles rääkis, et tema Viljandis elanud vanaisa oli üks neist, kes üritas 1944. aastal jõuda perega Läänemaale, et koos juba siia jõudnud sugulastega läände minna. Paraku pidi ta aga koju tagasi pöörduma. „Selliseid lugusid on igas eesti peres,” ütles Sukles.

1943.-1944. aastal põgenes Eestist kokku umbes 80 000 inimest, kellest enam kui 5000 hukkus teel.

Puises avati 2019. aastal suurpõgenemise mälestuskivi. Eelmisel aastal sai mälestuskivi  Seaküla Simsoni loodud skulptuuri ja nüüd mälestustahvli.

Fotod: Kaire Reiljan

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
jagaja
jagaja

Aga see totaalkaitse jutt….jah…õige märkus….Tegelikkus on, et tänane rahvas vajab seda kontseptsiooni eelkõige oma nuku- valitsuse vastu.

filosoof
filosoof

Võib hakata juba uue, 1991 alanud suurpõgenemise mälestusmärki kavandama.

millal
millal

kiriku ehitus algab

Imeline
Imeline

ettevötmine ja imelised pildid kaunist päevast.

wpDiscuz