9

Juhtkiri: võtame julguse kokku

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Vaktsineerimine on üks viimase aja plahvatusohtlikumaid teemasid. On pooldajad ja on raevukad vastased. Viimast eriti juhul, kui rääkida noorukite vaktsineerimisest.

Sellest hoolimata on vaktsineerimine rangelt vabatahtlik. Kui ei taha, ei pea vaktsineerima. Et selle valikuga tulevad kaasa mõned piirangud, on ka selge. Tuleb testida, ja kui testida ka ei taha, tuleb kodus istuda.

Lastel seda võimalust ei ole. Neile kehtib Eesti riigis koolikohustus. Tõsi, nemad ei testi end igal nädalal, vaid peavad seda tegema vaid siis, kui osutuvad lähikontaktseks. Ka siis saab vanem selle keelata.

Meie praegused piirangud ei ole kuigi karmid. Ja ometi oleme neist tüdinud. Mitu riiki teatavad juba piirangute peatsest kaotamisest või vähemalt arutlevad selle üle.

Miks siis meie ei võiks? Loomulikult võiks, ainult et need teised riigid on ühe näitaja poolest meist kaugel ees – seal on vaktsineeritud suurem protsent elanikkonnast kui meil.

Meil on vähemalt ühe vaktsiinidoosi kätte saanud 56 protsenti elanikkonnast. Taanis, kellega meid selles kontekstis püütakse võrrelda, 76 protsenti. Nemad saavad endale ühiskonna avamist lubada ja meie mitte.

Meil on suur tüdimus nii maskidest kui ka tõendi esitamisest, üritustel inimeste lugemisest.

Aga mida me siis kardame? Kogu meditsiiniajaloo jooksul pole ühegi vaktsiini toimetel ja kõrvaltoimetel nii hoolega pilku peal hoitud, kui seda tehakse praegu. Ja me ei näe kuskil suurt hulka kahjulikke kõrvalmõjusid, mida vaktsiinil kardeti olevat. Näeme aga suletud ühiskonda.

Eesti ühiskonna avavad need inimesed, kes ennast vaktsineerivad, mitte need, kes ei vaktsineeri, ei testi ega kanna maski. Ajuteadlane Jaan Aru tuletab põgusalt meelde, et eestlane on pidanud end alati teadmiste- ja teaduseusku rahvaks. Näitame siis, et seda oleme.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Vahi nalja
Vahi nalja

Olematu kvaliteet meedial, LE rääkimata. Äkki suudavad ajakirjanikud lugeda ametlikke tekste nii Taanis või Suurbritannias. Vaktsineerituse protsent ei ole määrav, vaid on otse defineeritud, et olemasolev vaktsiin ei ole võimeline tekitama karjaimmuunsust (loe vaktsiin ei kaitse, sest ka täielikult vaktsineeritud võivad uue (delta)tüve poolt põhjustatud haigust raskelt põdeda) ning seetõttu on piirangud erinevatele ühiskonnagruppidele (vaktsineeritutele/mittevaktsineeritutele) mõtetud nagu ka vaktsiinipassid (loe viirust levitavad kõik inimesed ühtemoodi). Ainukesed töötavad lahendused on karmid liikumispiirangud, aga nende kahju ühiskonnale on suurem kui kasu. Inimlik lollus on see mille tase Eesti ühiskonnas on läinud liiga kõrgeks, eriti võimu tasandil ja ajakirjanduses!

Ei tea
Ei tea

muud kaitset pole ka praegu, kui see vaktsiinisüst. Pidi kergendama haiguse kulgu. Ei tea siis, võib olla ongi nii. Ma ootaks pigem ravi selle haiguse vastu ära, tabletid varsti tulekul.

vaatleja
vaatleja

Sovetiaegne parteiline propaganda täielikult.

Misasja
Misasja

Oijah, ideoloogia töötajad on ikka kõvad kirjutama. Kirjutab Taanist, kuid jätab mainimata Iisraeli ja Islandi ja ma ei tea mitmes riigis veel 90 protsendilise vaktisneeritud elanikonnaga tekkis ikkagi väga suuri probleeme. Kas inimesed on lollid teiemeelest või? Nüüdsel ajal ei oska propagandistid arvestada interneti jõuga. Inimeseteni jõuab infot kiiresti ja paljudest kanalitest. Kes mida usub on muidugi teine teema, aga kinni mätsida vigu on aina raskem. See selge

pinn
pinn

Aga arvestage siis sellega, et ca 70% neti sisust on kaheldava väärtusega!

Hmm huvitav
Hmm huvitav

kus selline statistika üleval on? Väljamõeldis?

uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Vaktsineerimata jõuab kiirem taevariiki sest õndsad on need kes vaimust vaesed !

Kohustuslik propaganda
Kohustuslik propaganda

Peavool taob ainult ühte väravasse. Vaktsineeritud inimene/ laps on hea ja kes mitte- on paha.

Appikene
Appikene

Mida pläma …

wpDiscuz