Valge Daami lavastus rääkis legendi asemel ajaloost

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Karin Raski kehastatud daam oskas mehi, teiste hulgas ka läänimees Burchardi (Elmo Meijel) oma pilli järgi tantsima panna. Foto: Vendo Jugapuu
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Karin Raski kehastatud daam oskas mehi, teiste hulgas ka läänimees Burchardi (Elmo Meijel) oma pilli järgi tantsima panna. Foto: Vendo Jugapuu

Nii nagu näitemeeskond lubas, oli tänavune Valge Daami lavastus eelmistest sootuks erinev – legendi asemel oli autor inspiratsiooni saanud ajaloolisest faktist.

Sel aastal oli näitemeeskond Valge Daami etenduste eel erakordselt kidakeelne – kanguta, kust tahad, aga seda, mida linnuseõuel täpsemalt näitama hakatakse, hoiti kiivalt enda teada. Teada oli vaid see, et loo on kirjutanud Indrek Hargla, ja see, et klassikalist, legendist tuttavat Valge Daami lugu oodata ei ole. Õigupoolest võis vihjetest aru saada, et Valge Daami endagagi on lood kahtlased. Lubati põnevust ja müütide lammutamist.

Et Hargla ajalooga ümber käia oskab, on teada. Apteeker Melchiori lugudes, mida nüüdseks on ilmunud seitsme raamatu jagu, on olnud nii ajalugu kui ka põnevust. Lisaks tema õudus- ja ulmelood. Nüüd siis asus kirjanik lahkama Valget Daami.

Nagu teada, on Valge Daami legend kirja pandud 19. sajandi teisel poolel, kusjuures Haapsalus kooliinspektori ja õpetajana leiba teeninud Carl Russwurm, kes legendi esimest korda avaldas, pole Valget Daami poole sõnagagi maininud. Tema kirja pandud lugu räägib hoopis sissemüüritud naisterahvast.

Hargla oli aga legendi, millel teadupärast ajalooline tõepõhi puudub, kõrvale jätnud ja keskendunud hoopis ajaloolisele faktile. Sellele, kuidas järjekordse kodusõja ajal, mil Saare-Lääne piiskopi troonile pretendeeris kaks meest, oli Haapsallu saabunud üks piiskopikandidaatidest, Brandenburgi markkrahv Wilhelm. Nagu selgub tema lauaülema kirjast Wilhelmi vennale, Preisi hertsogile Albrechtile, nägi markkrahv 1535. aastal Haapsalu toomkirikus kohutavat nägemust – punase sametiga palistatud valges rüüs naisekuju, keda Wilhelm suisa kuradiks pidanud.

Nii oligi tavapärase leebe ja õnnetu saatusega Valge Daami asemel tänavuse lavastuse peategelane hoopis kaval ja kurjust kehastav iseteadev naine Karin Raski kehastuses. Rask on koolitatud näitleja, kes rolli kenasti välja vedas ja eks omajagu aitas sellele kaasa ka kostüüm.

Enam kui 40 aasta jooksul, mil Valge Daami lugu on linnusehoovis mängitud, pole palju olnud neid lavastusi, kus peategelasel endal ka midagi eriti öelda oleks. Enamasti käib trall küll ümber daami, aga ta ise kipub pigem kõrvaltegelaseks jääma. Erandina võiks ehk välja tuua Piret Jaaksi versiooni „100 Valget Daami”, mis etendus kolm aastat tagasi. Ka seal oli daamil kangust ja pealehakkamist.

Sedalaadi vabaõhulavastuste puhul on sisust ja tekstist olulisemgi vaatemäng – pikka ja sisukat teksti on erinevalt teatrisaalist hilisõhtusel ajal vabas õhus jälgida keerukas. Seda enam, et mänguplats pole kaugeltki väike ja kammerlik, kus näitlejate iga liigutus ja silmapilgutus kätte ära paistaks. Selleks, et lossihoovis, kus lava ja tegelased kaugel, miimika päris kaduma ei läheks, oli lavastaja mängu toonud suure ekraani ja see oli väga mõistlik lahendus.

Ka vaatemängu oli seekordses lavastuses küllaga. Juba ainuüksi kappavad hobused annavad lavastusele palju juurde, kuid eriti hästi mõjus pimedas öös efektne tulesõu.

Kui midagi ette heita, siis võiks ehk pisut vinguda selle üle, et lavastuse tänapäevane osa kippus veidi venima ja et esialgu oli keeruline aru saada, kelle poolt või vastu läänimehed Michel (Meelis Põdersoo) ja Burchard (Elmo Meijel) õigupoolest on. Lõpuks aga loksus kõik paika ja lugu ise haaras kaasa.

Ei tea, kas Harglal on selgeltnägijavõimeid, kuid see, kuidas presidendivalimiste teema etenduse lõpus praegust poliitilist olukorda tabas, oli imetlusväärne. Ning muidugi, hobuste dialoogi eest tegijatele veel 12 lisapunkti.

Kusjuures pettuma ei pidanud ka need, kes kindlasti Valget Daami tahtsid näha – ta oli lavastuses täiesti olemas.

Valge Daami vabaõhulavastus „Viirastus”

  • Autor Indrek Hargla.
  • Lavastaja Margo Teder (VAT teater), kunstnik Kaspar Jancis, muusika Tõnu Timm.
  • Osades: Karin Rask, linnapea ja läänimees Michel Meelis Põdersoo (VAT teater), muuseumitöötaja Mari Anton, läänimees Burchard Elmo Meijel, piiskop Indrek Pangsepp, Valge Daam Annabel Triebstock. Valge Daami suveteatri näitlejad, tuletrikimeistrid Luidja tsirkusetalust, hobused Ridala ratsakeskusest.
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Elisa
3 aastat tagasi

p e t t u n u d 😑