Viimase viie aasta jooksul on päikeseparkide koguvõimsus Eestis plahvatuslikult kasvanud – kui 2017. aastal oli parkide koguvõimsus vaid 12 megavatti, siis mullu jõuti 213 megavatini. Seejärel buum küll veidi vaibus, sest taastuvenergiatoetust makstakse vaid neile, kes oma jaama enne 2020. aasta lõppu püsti said.
Praegune aeg on päikeseparkide rajamiseks üks sobivamaid – kriisi mõjul langesid päikesepaneelide hinnad ning tasuvusaeg on kahanenud varasemalt 12 aastalt seitsme-kaheksa aastani. Arendajad on välja arvutanud, et ka toetuseta saab tasuva päikesejaama toimima panna. Mida kallim on elekter, seda mõttekam on seda toota, seda kiiremini jaam end tasub.
Eesti on liitunud Euroopa roheleppega, mis sätestab, et Euroopa peaks olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. Selles leppes mängivad üliolulist osa taastuvenergia lahendused.
Päikesepõllundus vajab kindlaid reegleid, nentis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Endine Martna osavallavanem on arvamusel, et Martna külje alla Ehmja külla kavandatav võimas päikesepark kohalikke elanikke ülemäära segada ei tohiks – kinnistu, kuhu päikesepaneele paigaldada tahetakse, on nii elamutest kui ka riigiteest piisavalt kaugel. Sama meelt ollakse Lääneranna vallas. Ega selle krundiga midagi muud ette võtta polekski, nentis abivallavanem Margus Källe Lihula külje all Alakülas asuvast 23 hektari suurusest Väljamaa kinnistust rääkides.
Aga kui päikesepõllundust hakatakse viljelema ka viljakandval maal, on olukord hull. Siis tuleb valida, kas lubatakse püsti panna tuulegeneraator või katta sama võimsuse saamiseks paari hektari jagu põldu päikesepaneelidega.
Randmaa nentis, et taastuvenergia teemaplaneeringu peab vald kiiresti kaante vahele saama. Oluline on tema sõnul ka see, et kui tuuleparkidest rääkides arutatakse selle üle, kui suur peaks olema taluvustasu, siis sama süsteem tuleks rakendada ka päikeseparkidele.
Paljukest päikeseparke on – aga igat sorti teede ja asfaldi alla mattub järjest enam viljakat pinnast.
….ja toitu on vaja aina rohkem. Platsid, mis nende kolakate alla lähevad, on enamasti korralik maa. Põllumajandusliku pilguga vaadates on see kuritegelik. Mõne aja pärast saadakse sellest aru.
Mis taluvustasu päikeseparkidega?
Need ju ei mürise ega virvenda silme ees. Siin peaks küll iga maaomaniku asi olema, kas ja kui palju ta neid püsti paneb. Ega söötis maa parem ole ja kui turg soosib vilja kasvatamise asemel päikeseparki, siis olgu see.