Lihula ja Martna külje alla kerkivad päikesepargid

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kaks põllundust Alakülas. Ühel pool külavaheteed saab põldu tavapärasel viisil harida, taamal on aga väli, mida ei saa kasutada isegi heina- või karjamaana. Päikesepõllunduseks on see paarikümne hektari suurune kinnistu aga sobilik. Foto: Urmas Lauri

 

Fotod: Urmas Lauri

Päikeseelektrijaamu rajav Kaamos Energy tahab nii Martna kui ka Lihula külje alla püstitada võimsad päikesepargid.

Praegune aeg on päikeseparkide rajamiseks üks sobivamaid – koroonakriisi mõjul on langenud paneelide hinnad ning tasuvusaeg kahanenud varasemalt kaheteistkümnelt aastalt seitsme-kaheksa aastani.

Lääne-Nigula vallas Ehmja külas on arendaja päikesepargiks valinud 6,3 hektari suuruse Jõeääre kinnistu ning Lääneranna vallas Alakülas asuva 23 hektari suuruse Väljamaa kinnistu. Ehmja külla kavandatakse 2 MW võimsusega päikeseparki, Alakülla plaanitava päikesejaama võimuse kohta arendaja veel kaarte ei ava.

„Projekt on veel päris algusfaasis,” ütles Kaamos Energy juht Mihkel Loorits. Algatatud on projekteerimistingimuste avalik arutelu ja ettevõte ootab nüüd vallalt tagasisidet, kas kohalike hinnangul sobiksid väljavalitud kinnistud energiatootmiseks ning milliste piirangutega peaks arendaja arvestama.

Lääneranna abivallavanem Margus Källe peab Alaküla krunti päikesejaama püstitamiseks mõistlikuks. „See pole ei rahvuspargis ega ka majade külje all, kinnistu on väikese viljakusega, sinna muud ei tee,” ütles ta.

Väljamaa kinnistu 23 hektarist on osa sellist, millel on ehitustegevuse piirangud, kuid Källe teada soovib arendaja suurema osa krundist päikesepaneele täis panna.

Miljoniprojektid

Päikesepargi mastaapidest ja hinnast saab aimu ettevõtte varasemate projektide kaudu. Kaamos Energy on Tallinna ehitanud pealinna suurima päikesepargi – 2,4 hektaril paikneva päikesepargi võimsus on 1,4 MW.

„See läks maksma umbes 1 miljonit eurot, millest 70 protsenti kulus päiksepargile ja ülejäänud võrgutaristule,” rääkis Loorits. Tema sõnul on esimesed mõõtmistulemused andnud positiivse tulemuse. Päiksepark varustab energiaga kogu ärikvartalit kolmandiku ulatuses, kuid suvel päeviti on omatoodetud elekter katnud ka kogu tarbimise.

Lääne-Eesti on Looritsa sõnul päikeseelektri tootmiseks igati sobiv piirkond. „Lääneranna valda näeme päikesepargi rajamiseks perspektiivse asukohana,” ütles Loorits. Ta lisas, et hea on koostöö ka vallaga, kes on olnud valmis kaasa mõtlema.

Kaamos Energy kaardistab praegu päikeseparkide rajamise võimalusi üle Eesti. Looritsa sõnul on firma huvitatud väheväärtuslike ja põllumajanduslikust tootmisest väljas olevate kinnistute leidmisest, et neid saaks päikeseparkide rajamiseks ja taastuvenergia tootmiseks kasutusse võtta. „Arendajana on rõõmustav näha, et üha rohkem inimesi ja omavalitsusi mõtleb teemale ja on huvitatud koostööst,” rääkis ta.

Eesti on liitunud Euroopa roheleppega, mille järgi peaks Euroopa olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. Eestis on lood juba päris hästi. Kui 2017. aastal oli Eestis päikeseparkide koguvõimsus vaid 12 MW, siis 2020. aasta lõpuks oli koguvõimsus kasvanud 213 MWni.

Võrk võib takistada

Suured plaanid võivad takerduda elektriliinide taha. Kuigi Ehmjas läheb Jõeääre kinnistu lähistelt läbi 10 kV kõrgepingeliin ja Väljamaa kinnistult paistab Lihula alajaam kätte, pole praegu veel selge, kuidas õnnestuks tulevasi päikesejaamu võrguga ühendada.

Looritsa sõnul toob sellise võimsusega päikesepargi rajamine kindlasti kaasa täiendavad investeeringud võrgu väljaehitamiseks. Seejuures tuleb koostööd teha võrguettevõtjaga. „Arendusprotsess näeb ette, et enne kui saab võrguettevõtjalt liitumiseks vajalikud tehnilised tingimused, tuleb saada omavalitsuselt nõusolek, et kinnistu on päikesepargi rajamiseks sobiv,” lausus Loorits.

See, kui kiiresti saab Lihula ja Ehmja päikeseparkidega edasi liikuda, sõltub Looritsa sõnul eelkõige Lääneranna ja Lääne-Nigula vallast. „Praegu on raske prognoose teha, kuna soovime esmalt ära oodata omavalitsuse tagasiside,” ütles Loorits.

Kui vald on andnud projekteerimistingimused, jõuab järg projekteerimiseni. „Selliste projektidega tootmiseni jõudmine võtab reeglina mitu aastat,” ütles Loorits. Tema sõnul sõltub kõik ka omavalitsuse menetluse kiirusest ja võrguettevõtja liitumise tehnilistest tingimustest. „Alles siis saab hinnata, millises mahus on projekti võimalik realiseerida,” selgitas Loorits.

„Päikeseparkide rajamine on praegu üleüldine tendents,“ nentis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.

Nii tuule- kui ka päikeseparkide rajamine Lääne-Nigula vallas tuleb Randmaa sõnul sätestada taastuvenergia teemaplaneeringuga. „Ühel hetkel tuleb see planeering ära teha,” ütles ta. „Ma ei ole nende parkide vastu, aga mingi regulatsioon, põhimõte peaks olema. Kas peame lõpuks valima, kas üks tuulik või hektarite kaupa musti plaate? Kusagil tuleb piir ette,” ütles Randmaa.

Päikesejaamad

  • Haapsalu Metsakalmistu lähedal on Harju Elektri 700 kW päikesejaam
  • Eelmisel aastal valmis 200 kW võimsusega Paisupõllu päikeseelektrijaam Lääne-Nigula vallas Saunja külas.
  • Haapsalus on Pullapääl osaühingu Unwind umbes 220 kW võimsusega päikesejaam.
  • Lääneranna vallas Penijõe tee ääres autobaasi kõrval on 120 kW võimsusega päikesejaam.
  • Estiko Energia on juba aastaid lubanud rajada Tartu külje alla Raadile Eesti suurima päikesepargi, selle aasta lõpuks peaks 106hektariline ja 75 MW võimsusega park valmima.

Allikas: Lääne Elu, tehnikauudised.ee

12 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
aksel
10 kuud tagasi

See asi peaks nii olema,et KUI on minu maa,ehitan mida tahan , pole teiste asi ,see ,et kellelegi mingi asi minu maa peal ei meeldi on tema mure . Kui ei meeldi osta vastava hinnaga mu käest see maa ära ja las seisab tyhja siis.

En.
10 kuud tagasi
Reply to  aksel

Kuna inimene pole oma käega ühtki maad valmis teinud jääb ka ta ülim omandiõigus küsitavaks. Võib ju maksta teisele inimesele maa kasutusõiguse eest kuid tõsimeeli Maa omanik saab olla ainult Looja. Sureliku inim-mutuka asi on loodut targasti harida, läbi aastatuhandete järeltulijatele alal hoida, mitte alt tühjaks õõnestada, veerežhiim hävitada, metsad segipööratud songermaaks muuta, atmosfäär mürgigaase täis pumbata jne.

Rita.
10 kuud tagasi

Lihula küljeall on juba 10 aastat päikesepark. Kellele kuulub pole aimugi.

Jälle
10 kuud tagasi

üks kamp platsis keda ei soovita.

hakkab pihta
10 kuud tagasi

mitte midagi ei tohi maale ehitada…..

Kummaline maailm
10 kuud tagasi
Reply to  hakkab pihta

Just-just, veel vähem midagi kaevandada või raiuda. Aga elektrit ja head elu (majanduskasvu) tahaks.

En.
10 kuud tagasi

Ühest küljest öeldakse rahvale: näete ise, kuidas põlevkivienergia loodust rüüstab, viidates alternatiivina ‘puhtale’ elektritootmisele. Teisest küljest hakkab üha rohkem inimesi aimama, et puhast suurtööstuslikku elektritootmist polegi. KÕIK TULEB MILLEGI ARVELT! 50 aastat retsiti armutult Põhja-Eesti maapõue, põhjavett ja kultuurikihti Moskva juhtimisel. Nüüd juhivad Eesti maastikukujundust Brüsseli nõukogud ja nende kollaborandid. Kuskil kaljunukil seisab kohalik kubjas, näidates veel elektrifitseerimata maale ja merele: Haa! Seal on veel puhas plats! Ning kui enne uuristati sadu km2-eid maa-alust šveitsi juustuks, siis nüüd on järg õhuvalla, mere ja preeriate käes. Millise piirini? Keegi isegi ei küsi, kas valitud suund on pikas plaanis õige ja ainumõeldav.… Loe rohkem »

aksel
10 kuud tagasi
Reply to  En.

Maapõue hakati uuristama juba ammu enne “moskva” aega.

Matka Jalg
10 kuud tagasi

See saab Alaküla jaoks üks suur risustav element olema. Kena Matsalu RP värav küll. Kas on ikka sobilik sellist hektarite viisi tehiselelementi nii puutumatusse loodusesse paigutada? Arendusnõunik võiks selle peale mõelda. Ise meelitame inimesi maale elama ja siis selline horror keset loodust. Seal asuvad isegi vanad majaasemed.

Jaan
10 kuud tagasi

Seda jama ei tohiks sinna küll lubada ehitada.

Hellat
10 kuud tagasi
Reply to  Jaan

Tuul on jama, päike on jama, teie olete jama ja elekter on üldse jama.

Aki
10 kuud tagasi
Reply to  Hellat

Teie ikka ka, härra Hellat olete jamadega ühes pundis.