18 C
Haapsalu
Kolmapäev, 29. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Margus Källe

Silt: Margus Källe

Rõuste kõrgepingeliin läheb maa alla

[caption id="attachment_421089" align="alignnone" width="1920"] Oht, et uus kõrgepingeliin hakkaks minema üle põldude, on kadunud. „Siin vist polegi nii positiivset uudist olnud, muidu on ikka jama,” ütles heinaseemne tootmisega tegeleva Kõlja-Juhani talu noorperemees Alar Türner. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aasta lõpus projekteerija ja Rõuste tuulepargi lähedaste elanike vahel tekkinud vaidlus uue kõrgepingeliini asukoha üle on lahenduse leidnud ja läbi küla kulgema pidanud õhuliin viiakse maa alla. Detsembri algul harutati Kõmsi rahvamajas kõrgepingeliini projekteerimisel sassi läinud suhteid ja pakuti välja uus liinivariant, mis oleks külarahvale vastuvõetav. Seda, et lõpptulemusena lähebki käiku trass, mis külaelanikke tõepoolest rahuldab, toona keegi eriti ei uskunud.

Virtsu kalatehase planeering on lõpusirgel

[caption id="attachment_329206" align="alignnone" width="1920"] Virtsu kalatehas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Virtsu endise kalatehase maa-ala detailplaneering on valmimas, viimasel avalikul arutelul arvamusi ja ettepanekuid ei esitatud. Virtsu aleviku Tallinna mnt 31 detailplaneering katab suurt, umbes 8,5 hektari suurust mereäärset kinnistut, mille ostis märtsis 2021 Kõmsi traadivabriku K.Met omanik Mardo Leiumaa. Kui Leiumaa vana kalatehase omanikuks sai, ütles ta, et soovib muuta varemed moodsaks linnakuks. Toona oli ta seda meelt, et hiljemalt 2023. aasta alguses pesitseb K.Met Virtsus.

Rõuste kõrgepingeliini projekteerimine läheb uuele ringile

[caption id="attachment_415395" align="alignnone" width="1920"] Kõlja-Juhani noorperemees Alar Türner (vasakult) selgitas Lääneranna valla planeeringute spetsialistile Margus Källele, kuidas põllumeeste arvates oleks mõistlik kõrgepingeliini nii vedada, et see maaharijate elu sassi ei lööks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeval harutati Kõmsi rahvamajas kõrgepingeliini projekteerimisel sassi läinud suhteid ja pakuti välja uus liinivariant, mis oleks külarahvale vastuvõetav. Elering tahab ehitada uue kõrgepingeliini Rõuste tuulepargi alajaamast kuni olemasoleva Lihula-Virtsu 110 kV kõrgepingeliinini. Liini ehitamist takistab aga see, et liin läheb läbi tuulepargi, piirneb Natura ala, looduskaitsealuste käpaliste kasvukoha ja lindude rändeteega. Takistuseks on seegi, et kohalike põllumeeste jaoks on vastuvõetamatu, kui elektripostid hakkavad paiknema nende põldudel. „Kui kaabli paika paneksime, läheksime poole tunni pärast laiali, suruks kätt ja olekski kõik,” ütles Hanilas Aaviku talus elav Kalev Pea, kes sõdib selle eest, et elektriliin tema majast võimalikult kaugelt läbi läheks.

Elering kavandab läbi Lihula veel üht elektriliini

[caption id="attachment_413706" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula valla serva ja Lihulat läbib juba üks 330kilovoldine elektriliin. Foto: Urmas Lauri[/caption] Riik hakkab uurima Saaremaa kaudu kulgeva Eesti ja Läti vahelise 1000megavatise läbilaskevõimsusega neljanda elektriühenduse rajamise tingimusi. Elektriliin läbiks ka Lääne-Nigula ja Lääneranna valda. Eesti elektrisüsteemihaldur Elering esitas oktoobris regionaal- ja põllumajandusministeeriumile taotluse algatada riigi eriplaneering. Planeeringuga selgitatakse välja, kas ja kuidas oleks mõistlik rajada Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa. Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul uurib Elering võimalusi uue Eesti ja Läti vahelise ühenduse rajamiseks Saaremaalt Kuramaale Lätis.

Madal elektri hind jahutab päikeseenergia buumi

[caption id="attachment_406645" align="alignnone" width="2000"] Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile. See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe. Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe. Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy.

Lihulas on ettevõtlusbuum

[caption id="attachment_386049" align="alignnone" width="916"] Bussifirma L&L ASi kinnistu kõrval asuvale tühermaale tahab L Energy OÜ rajada päikesepargi ning ehitada ärihooned. Foto: Urmas Sepp; eskiis: KBT Ehitusprojekt OÜ[/caption] Lihula põhjapoolsesse serva kavandatakse heinatehast, linna lääneserva lisandub päikeseelektrijaam ja ehitatakse väiketootmiseks sobivad hooned. Kui Golden Field Factory ja põllumeeste ühistu Kevili koostöös valmiva heinatehase detailplaneeringut alles koostatakse, on Penijõe 1a kinnistu omanik L Energy OÜ juba järjega sealmaal, et KBT Ehitusprojekt OÜ on planeeringu paberile saanud ja Lääneranna vallavalitsus paneb selle ületuleval nädalal avalikuks aruteluks välja. Lääneranna valla planeeringute spetsialisti Margus Källe sõnul on tihtipeale häda selles, et maad ja maju on, aga pole kehtivat planeeringut. „Tihtipeale jutt seal lõpebki, sest et võimalikul tegutsejal pole enam aega oodata,” kirjeldas Källe.

Lihulasse kerkib neli ridaelamut

Lääneranna vallavalitsus muutus poole väiksemaks

[caption id="attachment_181257" align="alignnone" width="1200"] Margus Källe enam Lääneranna vallavalitsuses ei ole. Foto: Urmas Lauri[/caption] Neljapäeval kinnitas Lääneranna volikogu kolmeliikmelise vallavalitsuse. Lääneranna vallavanem Ene Täht tegi volikogule ettepaneku vähendada senist kuueliikmelist vallavalitsust poole võrra. Vallavalitsuse uude koosseisu kuuluvad Tähele lisaks Jane Mets ja Urmas Osila. Kõik nad olid enne ka kuueliikmelises vallavalitsuses. Vallavalitsusest arvati välja valla finantsjuht Eda Männilaan, planeeringute spetsialist Margus Källe ning teede- ja transpordispetsialist Martin Tee.

Lihula mattub päikeseparkidesse

Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile.