Silt: Margus Källe
11
Lääneranna vallavanem on raskes seisus haiglas
[caption id="attachment_311059" align="alignnone" width="2000"]
Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets on raskes seisus haiglas. Lemmi Kann[/caption]
Laupäeva ennelõunal sattus Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets koos pojaga kodukülas Oidremal raskesse liiklusõnnetusse, kui Pikkmetsa juhitud ATV paiskus asfaltkattega teel ümber.
Õnnetus juhtus Pikkmetsa emale kuuluva Mätiku talu lehmalauda vahetus läheduses Tõitse teel, mis on sirge nagu nool. Mikk Pikkmetsa vend Hardi Pikkmets ütles Lääne Elule, et Mikk Pikkmets oli laupäeval korrastanud aeda ja õnnetuse ajal teel koju. „Igapäevane maaelu,” ütles Hardi Pikkmets laupäeva hommiku kohta.
Õnnetust Hardi Pikkmets kommenteerida ei soovinud. „Need on detailid, mida ei taha kommenteerida, lisaks käib politseiuurimine,” ütles Hardi Pikkmets.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Liivi Reinholdi sõnul andis õnnetusest häirekeskusele teada inimene, kes sõitis samal ajal autoga teel ning nägi õnnetust pealt. „Teisi liiklejaid õnnetuses ei osalenud, märke kokkupõrkest või otsasõidust pole. Miks õnnetus juhtus, selgitab välja edasine uurimine,” ütles Reinhold.
[caption id="attachment_311061" align="alignnone" width="1016"]
Laupäeval paiskus Mikk Pikkmetsa juhitud ATV kraavi sirgel Tõitse teel, mis viib suguvõsa lehmalauda juurde. Foto: politsei[/caption]
Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets on raskes seisus haiglas. Lemmi Kann[/caption]
Laupäeva ennelõunal sattus Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets koos pojaga kodukülas Oidremal raskesse liiklusõnnetusse, kui Pikkmetsa juhitud ATV paiskus asfaltkattega teel ümber.
Õnnetus juhtus Pikkmetsa emale kuuluva Mätiku talu lehmalauda vahetus läheduses Tõitse teel, mis on sirge nagu nool. Mikk Pikkmetsa vend Hardi Pikkmets ütles Lääne Elule, et Mikk Pikkmets oli laupäeval korrastanud aeda ja õnnetuse ajal teel koju. „Igapäevane maaelu,” ütles Hardi Pikkmets laupäeva hommiku kohta.
Õnnetust Hardi Pikkmets kommenteerida ei soovinud. „Need on detailid, mida ei taha kommenteerida, lisaks käib politseiuurimine,” ütles Hardi Pikkmets.
Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Liivi Reinholdi sõnul andis õnnetusest häirekeskusele teada inimene, kes sõitis samal ajal autoga teel ning nägi õnnetust pealt. „Teisi liiklejaid õnnetuses ei osalenud, märke kokkupõrkest või otsasõidust pole. Miks õnnetus juhtus, selgitab välja edasine uurimine,” ütles Reinhold.
[caption id="attachment_311061" align="alignnone" width="1016"] Laupäeval paiskus Mikk Pikkmetsa juhitud ATV kraavi sirgel Tõitse teel, mis viib suguvõsa lehmalauda juurde. Foto: politsei[/caption]
Ministeerium pakiautomaatide ostuks raha ei anna
[caption id="attachment_303266" align="alignnone" width="1887"]
Cleveron 361 – spetsiaalne mudel bussipeatustesse. Foto: Cleveron[/caption]
Rahandusministeerium ei pea mõistlikuks Lääneranna vallavalitsuse plaani osta riigi raha eest küladesse pakiautomaate.
„Ministeerium leiab, et sel puhul ei ole tegemist tehnosüsteemidega,” ütles Kadri-Ann Sutt rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast. Pakiautomaati saab teisaldada tervikuna ja ilma lisakuludeta. „Ei toimu otsest ehitustegevust. Seega pakiautomaatide soetamine ei ole sellest meetmest abikõlbulik,” ütles Sutt.
Cleveron 361 – spetsiaalne mudel bussipeatustesse. Foto: Cleveron[/caption]
Rahandusministeerium ei pea mõistlikuks Lääneranna vallavalitsuse plaani osta riigi raha eest küladesse pakiautomaate.
„Ministeerium leiab, et sel puhul ei ole tegemist tehnosüsteemidega,” ütles Kadri-Ann Sutt rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast. Pakiautomaati saab teisaldada tervikuna ja ilma lisakuludeta. „Ei toimu otsest ehitustegevust. Seega pakiautomaatide soetamine ei ole sellest meetmest abikõlbulik,” ütles Sutt. 
Lihula peatänava tulevik selgub veebruaris
[caption id="attachment_292762" align="aligncenter" width="2000"]
Lihula avalik ruum 120 aastat tagasi. Foto: postkaart[/caption]
Veebruari keskel selgub, millise kava järgi hakatakse tulevikus Lihula peatänavat ümber kujundama.
Lihula peatänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlusel konkureeris seitse ideekavandit. Esmaspäeval avas hindamiskomisjon tööd ja hakkas neid hindama.
„Töödes oli huvitavaid mõtteid, nurjunuks seda lugeda ei saa. Aga me ei saa veel öelda, kes said preemiaid,” ütles Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht ning arhitektuurivõistluse žürii esimees Margus Källe. „Tahame teada ka seda, mida publik arvab.”
...
Lihula peatänava idedekavandid Lihula kultuurimajas. Fotod: Andres Hion
[gallery ids="292763,292764,292765,292766,292767,292768,292769,292770,292771"]
Lihula avalik ruum 120 aastat tagasi. Foto: postkaart[/caption]
Veebruari keskel selgub, millise kava järgi hakatakse tulevikus Lihula peatänavat ümber kujundama.
Lihula peatänava ja seda ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistlusel konkureeris seitse ideekavandit. Esmaspäeval avas hindamiskomisjon tööd ja hakkas neid hindama.
„Töödes oli huvitavaid mõtteid, nurjunuks seda lugeda ei saa. Aga me ei saa veel öelda, kes said preemiaid,” ütles Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht ning arhitektuurivõistluse žürii esimees Margus Källe. „Tahame teada ka seda, mida publik arvab.”
...
Lihula peatänava idedekavandid Lihula kultuurimajas. Fotod: Andres Hion
[gallery ids="292763,292764,292765,292766,292767,292768,292769,292770,292771"] 
Korras sadam võib Virtsus kinnisvara hindu kergitada
[caption id="attachment_290825" align="alignnone" width="2000"]
Virtsu sadam. Urmas Lauri[/caption]
Virtsus on lõpusirgel kalasadama rekonstrueerimistööd, mille käigus süvendati sadama sissepääs, ehitati kaldakindlustused ja slipitee ning paigaldati ujuvkai.
„Virtsu kalasadam peaks varsti valmis saama,” ütles Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht Margus Källe. „Faarvaatri süvendamisest on kasu nii sadama lääne- kui ka kirdeosal.”
Kõik, mida teha sooviti, sellesse ehitushankesse ei mahtunud. „Välja jäid Läänesadama kaide ja sadamaga mitteotseselt seotud tegevused nagu platside korrastamised, asfaldi panemine,” loetles Källe.
Kohalikele kalameestele tähendab see korralikku merelepääsukohta. „Seal on neid toimetamas 30 ringis,” lausus Källe.
Virtsu sadam. Urmas Lauri[/caption]
Virtsus on lõpusirgel kalasadama rekonstrueerimistööd, mille käigus süvendati sadama sissepääs, ehitati kaldakindlustused ja slipitee ning paigaldati ujuvkai.
„Virtsu kalasadam peaks varsti valmis saama,” ütles Lääneranna vallavalitsuse arendusjuht Margus Källe. „Faarvaatri süvendamisest on kasu nii sadama lääne- kui ka kirdeosal.”
Kõik, mida teha sooviti, sellesse ehitushankesse ei mahtunud. „Välja jäid Läänesadama kaide ja sadamaga mitteotseselt seotud tegevused nagu platside korrastamised, asfaldi panemine,” loetles Källe.
Kohalikele kalameestele tähendab see korralikku merelepääsukohta. „Seal on neid toimetamas 30 ringis,” lausus Källe. 
Terra Maritima korrastab raudteetammi Virtsust Rumbani matkarajaks
[caption id="attachment_286716" align="alignnone" width="2000"]
Lihula-Virtsu raudteetamm saab kergliiklusteeks. Urmas Lauri[/caption]
Endine Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm saab peatselt Rumbast Virtsuni matkajatele läbitavaks.
Lätlaste juhitud rahvusvahelises raudteepärandi projektis osaledes soovib Lääneranna vallavalitsus uue elu sisse puhuda 45 kilomeetri pikkusele vanale raudteetammile. Projekti hakkab Läänerannas teostama MTÜ Terra Maritima.
Raudteetammi seisukord on Lääneranna vallavalitsuse arendusnõuniku Margus Källe sõnul väga erinev. „Sõitsime selle Virtsust kuni Rumbani autoga läbi,” ütles Källe. „Kõige parem seisukord on Virtsus ja Lihula kandis. Kõige keerulisemad kohad jäävad Seira, Vanamõisa ja Rumba kanti.”
Lihula-Virtsu raudteetamm saab kergliiklusteeks. Urmas Lauri[/caption]
Endine Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee tamm saab peatselt Rumbast Virtsuni matkajatele läbitavaks.
Lätlaste juhitud rahvusvahelises raudteepärandi projektis osaledes soovib Lääneranna vallavalitsus uue elu sisse puhuda 45 kilomeetri pikkusele vanale raudteetammile. Projekti hakkab Läänerannas teostama MTÜ Terra Maritima.
Raudteetammi seisukord on Lääneranna vallavalitsuse arendusnõuniku Margus Källe sõnul väga erinev. „Sõitsime selle Virtsust kuni Rumbani autoga läbi,” ütles Källe. „Kõige parem seisukord on Virtsus ja Lihula kandis. Kõige keerulisemad kohad jäävad Seira, Vanamõisa ja Rumba kanti.”