Silt: päikesepark

[caption id="attachment_421298" align="aligncenter" width="1920"] Sunly päikesejaam Rehemäel rajatakse suures osas kõrgepingeliinist põhja poole, kuid Kuke küla pool on osa pargist ka liini ja maantee vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuu aja pärast hakatakse Risti külje alla Rehemäele rajama hiiglaslikku, 260 hektari suurust päikeseparki. Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244megavatine päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise, teatas objekti rajav Sunly, lisades, et sellest tuleb Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest mitu korda suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka Risti osavald.

[caption id="attachment_406645" align="alignnone" width="2000"] Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile. See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe. Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe. Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy.

AS Enefit Green ostab OÜ-lt Rääbiste Põllud päikeseenergia arendusprojektid Lihulas ja Pärnu-Jaagupis.

Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile.

[caption id="attachment_354602" align="alignnone" width="1773"] Haapsalu linnavara spetsialist Madis raudsepp. Foto Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linn pani osta.ee oksjonikeskkonnas müüki jäätmejaama kõrval asuva kahe krundi hoonestusõiguse. Linna nägemuses peaks sinna kerkima päikesepark. Suurema, 106 400 m² suuruse krundi hoonestusõiguse alghind on 12 000, väiksema, 12 524 m² suuruse oma 3000 eurot. Oksjon lõppeb esmaspäeval.

[caption id="attachment_267446" align="alignnone" width="1731"] Päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption] Kaks arendajat plaanivad Lihula külje alla ehitada päikeseparke kokku 80 hektarile. Kaamos Energy tahab päikesejaama ehitada Lihula külje all Alakülas asuvale 23 hektari suurusele Väljamaa kinnistule, Evecon OÜ tahab päikesepargi ehitada sealsamas kõrval asuvas Kirikukülas neljale, kokku 56 hektari suurusele kinnistule.

[gallery ids="340053,340049,340050,340051,340052,340054,340055"] Fotod: Urmas Lauri Päikeseelektrijaamu rajav Kaamos Energy tahab nii Martna kui ka Lihula külje alla püstitada võimsad päikesepargid. Praegune aeg on päikeseparkide rajamiseks üks sobivamaid – koroonakriisi mõjul on langenud paneelide hinnad ning tasuvusaeg kahanenud varasemalt kaheteistkümnelt aastalt seitsme-kaheksa aastani. Lääne-Nigula vallas Ehmja külas on arendaja päikesepargiks valinud 6,3 hektari suuruse Jõeääre kinnistu ning Lääneranna vallas Alakülas asuva 23 hektari suuruse Väljamaa kinnistu. Ehmja külla kavandatakse 2 MW võimsusega päikeseparki, Alakülla plaanitava päikesejaama võimuse kohta arendaja veel kaarte ei ava.

[caption id="attachment_315381" align="aligncenter" width="2000"] CUMO Partners OÜ kaasomanik Madis Org ehitas Saunja külla 200 kW päikesejaama, mis toetuse saamiseks on jagatud juriidiliselt neljaks osaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Praegu on päikeseenergia kasutuselevõtuks soodne aeg, sest hiljemalt 2020. aastal rajatud väikestele päikeseelektrijaamadele maksab Eesti riik 12 aasta jooksul taastuvenergia toetust. Toetuse saamiseks peab jaam olema aasta lõpuks olema valmis ehitatud ja elektrivõrku ühendatud, mistõttu on paigaldajatel praegu käed-jalad tööd täis, et kõik sõlmitud lepingud ka valmis ehitada. „Kui toetusi jagatakse, siis tahetakse päikesejaamu ka rajada,” ütles Läänemaal ja Viimisis elektri jaotusvõrku haldava Imatra Elektri juhatuse liige Kaupo Kuurberg. Kuigi Kuurberg ütles, et päikeseelektrijaamade ehitamise buumi ta ei tähelda, kõnelevad numbrid vastupidist keelt. Läänemaale on päikesejaamu Kuurbergi sõnul ehitatud kokku umbes 5 MW. Veel neli aastat tagasi oli Imatra Elektriga Lääne maakonnas liitunud 13 mikrotootjat koguvõimsusega 95 kW. Samas on Läänemaal juba kohti, kuhu päikeseelektrijaama enam elektrivõrguga liita ei saa. „Sutlepa on täis, sinna ei saagi enam päikesejaama panna, sest see nõuab suuri võrguinvesteeringuid,” ütles Kuurberg. Elektrivõrk on ehitatud tarbimise jaoks, kui aga tootmine läheb tarbimisest suuremaks, on vaja võrgu läbilaskevõimet suurendada, liin ümber ehitada.

[caption id="attachment_292037" align="alignnone" width="1134"] Päikesejaan Pullapääl. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eesti Gaas on välja valinud kinnistu Läänemaal Salajõe külas, kuhu rajada päikesepark. Lääne-Nigula vallavalitsus hakkab järgmise nädala alguses arutama, millistel tingimustel seda teha saaks.