10.4 C
Haapsalu
Teisipäev, 8. oktoober 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Päikesepark

Silt: päikesepark

Lääneranna valda lisandub veel 250 megavatti taastuvenergiat

[caption id="attachment_432454" align="alignnone" width="1920"] Varblasse tuuleparki rajada sooviv ettevõtja Lääneranna vallavolikogu liige Heino Sabiin lubas, et kui ehitusluba käes, läheb kohe ehituseks. Foto Urmas Lauri[/caption] Varbla külje alla rajatakse 20 tuugeniga tuulepark ning Kirbla lähistele ehitatakse suur päikeseelektrijaam. Lääneranna volikogu võttis nädal tagasi neljapäeval peetud istungil vastu valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse kahele Varbla lähistel asuvale alale. Sel neljapäeval kehtestas volikogu Kirbla lähedal asuva Pagasi päikeseelektrijaama detailplaneeringu.

Esimesena saab suurima päikesepargi valmis Evecon

[caption id="attachment_428458" align="alignnone" width="1920"] Lihula külje alla Kirikukülla rajatava hiigelsuure päikeseelektrijaama tulust hakkab natukene pudenema ka valla rahakotti. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula külje alla Kirikukülla ehitatakse praegu Baltimaade suurimat päikeseparki võimsusega 77,2 megavatti. Kirikmäe päikeseelektrijaama rajab WiSo Engineering, mis on Evecon OÜst välja kasvanud taastuvenergia ehitusettevõte. Jaanuaris paigaldati Lihulasse päikesepargi kõrgepinge alajaama jõutrafo, mis on alajaama üks olulisemaid seadmeid. Juuni alguseks oli alajaam valmis. „Kirikmäe päikesepargi võimsus on 77 megavatti ja alustab tööd 2024. aasta suvel,” teatas WiSo oma veebilehel. „Lisaks rohelisemale energiale on iga täiendav uus energiaallikas oluline, et pakkuda Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise järel Eesti, Läti ja Leedu võrgule ka rohkem turvalisust ja stabiilsust,” ütles Eveconi tegevjuht Karl Kull.

Roheline elekter: Risti pürib taastuvenergiapealinnaks

[caption id="attachment_421298" align="aligncenter" width="1920"] Sunly päikesejaam Rehemäel rajatakse suures osas kõrgepingeliinist põhja poole, kuid Kuke küla pool on osa pargist ka liini ja maantee vahel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuu aja pärast hakatakse Risti külje alla Rehemäele rajama hiiglaslikku, 260 hektari suurust päikeseparki. Ligi 350 000 päikesepaneelist koosnev 244megavatine päikesepark suudab katta 55 000 majapidamise aastase elektritarbimise, teatas objekti rajav Sunly, lisades, et sellest tuleb Baltimaade suurim päikesepark. Senistest päikesejaamadest mitu korda suuremast elektritootmisest hakkab püsitulu saama ka Risti osavald.

Madal elektri hind jahutab päikeseenergia buumi

[caption id="attachment_406645" align="alignnone" width="2000"] Lihula lähistel käivad ettevalmistused päikesepargi rajamiseks. Enne paneelide paigaldamist valmistatakse ala selleks ette ja rajatakse piirded. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lihula ümbruses on projekteerimistingimusi päikeseelektrijaamade rajamiseks küsitud 700-800 hektarile. See aga ei tähenda, et kogu see pind saaks tihedalt päikesepaneelidega kaetud. „Nad tavaliselt panevad projekteerimistingimustesse sisse terve katastriüksuse pinna, tegelikult kogu pind ei lähe sinna alla,” lausus Lääneranna vallavalitsuse planeeringute spetsialist Margus Källe. Sellele vaatamata ei tähenda see seda, et Lihulast saaks Eesti päikeseelektripealinn. „Põhjanaabrid [Lääne-Nigula vald – toim.] on kaks korda suurema numbriga projekteerimistingimusi välja andnud,” nentis Källe. Kui vaadata võrguettevõtte Eleringi täitmisel olevate liitumiste nimistut, tahavad Lihula alajaamaga lähiaastatel suuri päikeseelektrijaamu liita nii Evecon, Enefit Green kui ka KC Energy.

Enefit Green hakkab Kirbla külje all päikeseparki arendama

AS Enefit Green ostab OÜ-lt Rääbiste Põllud päikeseenergia arendusprojektid Lihulas ja Pärnu-Jaagupis.

Lihula mattub päikeseparkidesse

Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile.

Kiltsi prügila kinnistud läksid oksjonile

[caption id="attachment_354602" align="alignnone" width="1773"] Haapsalu linnavara spetsialist Madis raudsepp. Foto Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linn pani osta.ee oksjonikeskkonnas müüki jäätmejaama kõrval asuva kahe krundi hoonestusõiguse. Linna nägemuses peaks sinna kerkima päikesepark. Suurema, 106 400 m² suuruse krundi hoonestusõiguse alghind on 12 000, väiksema, 12 524 m² suuruse oma 3000 eurot. Oksjon lõppeb esmaspäeval.

Arendajad tahavad Lihula külje alla rajada 80 hektaril päikeseparke

[caption id="attachment_267446" align="alignnone" width="1731"] Päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption] Kaks arendajat plaanivad Lihula külje alla ehitada päikeseparke kokku 80 hektarile. Kaamos Energy tahab päikesejaama ehitada Lihula külje all Alakülas asuvale 23 hektari suurusele Väljamaa kinnistule, Evecon OÜ tahab päikesepargi ehitada sealsamas kõrval asuvas Kirikukülas neljale, kokku 56 hektari suurusele kinnistule.

Lihula ja Martna külje alla kerkivad päikesepargid

[gallery ids="340053,340049,340050,340051,340052,340054,340055"] Fotod: Urmas Lauri Päikeseelektrijaamu rajav Kaamos Energy tahab nii Martna kui ka Lihula külje alla püstitada võimsad päikesepargid. Praegune aeg on päikeseparkide rajamiseks üks sobivamaid – koroonakriisi mõjul on langenud paneelide hinnad ning tasuvusaeg kahanenud varasemalt kaheteistkümnelt aastalt seitsme-kaheksa aastani. Lääne-Nigula vallas Ehmja külas on arendaja päikesepargiks valinud 6,3 hektari suuruse Jõeääre kinnistu ning Lääneranna vallas Alakülas asuva 23 hektari suuruse Väljamaa kinnistu. Ehmja külla kavandatakse 2 MW võimsusega päikeseparki, Alakülla plaanitava päikesejaama võimuse kohta arendaja veel kaarte ei ava.

Võidujooks toetusraha nimel

[caption id="attachment_315381" align="aligncenter" width="2000"] CUMO Partners OÜ kaasomanik Madis Org ehitas Saunja külla 200 kW päikesejaama, mis toetuse saamiseks on jagatud juriidiliselt neljaks osaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Praegu on päikeseenergia kasutuselevõtuks soodne aeg, sest hiljemalt 2020. aastal rajatud väikestele päikeseelektrijaamadele maksab Eesti riik 12 aasta jooksul taastuvenergia toetust. Toetuse saamiseks peab jaam olema aasta lõpuks olema valmis ehitatud ja elektrivõrku ühendatud, mistõttu on paigaldajatel praegu käed-jalad tööd täis, et kõik sõlmitud lepingud ka valmis ehitada. „Kui toetusi jagatakse, siis tahetakse päikesejaamu ka rajada,” ütles Läänemaal ja Viimisis elektri jaotusvõrku haldava Imatra Elektri juhatuse liige Kaupo Kuurberg. Kuigi Kuurberg ütles, et päikeseelektrijaamade ehitamise buumi ta ei tähelda, kõnelevad numbrid vastupidist keelt. Läänemaale on päikesejaamu Kuurbergi sõnul ehitatud kokku umbes 5 MW. Veel neli aastat tagasi oli Imatra Elektriga Lääne maakonnas liitunud 13 mikrotootjat koguvõimsusega 95 kW. Samas on Läänemaal juba kohti, kuhu päikeseelektrijaama enam elektrivõrguga liita ei saa. „Sutlepa on täis, sinna ei saagi enam päikesejaama panna, sest see nõuab suuri võrguinvesteeringuid,” ütles Kuurberg. Elektrivõrk on ehitatud tarbimise jaoks, kui aga tootmine läheb tarbimisest suuremaks, on vaja võrgu läbilaskevõimet suurendada, liin ümber ehitada.