7.6 C
Haapsalu
Pühapäev, 2. oktoober 2022
Avakülg Tags Päikesepark

Silt: päikesepark

Lihula mattub päikeseparkidesse

Lihula on muutumas päikeseenergia pealinnaks, sest kolm arendajat plaanivad linna külje alla ehitada päikeseparke kokku 100 hektarile.

Kiltsi prügila kinnistud läksid oksjonile

[caption id="attachment_354602" align="alignnone" width="1773"] Haapsalu linnavara spetsialist Madis raudsepp. Foto Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linn pani osta.ee oksjonikeskkonnas müüki jäätmejaama kõrval asuva kahe krundi hoonestusõiguse. Linna nägemuses peaks sinna kerkima päikesepark. Suurema, 106 400 m² suuruse krundi hoonestusõiguse alghind on 12 000, väiksema, 12 524 m² suuruse oma 3000 eurot. Oksjon lõppeb esmaspäeval.

Arendajad tahavad Lihula külje alla rajada 80 hektaril päikeseparke

[caption id="attachment_267446" align="alignnone" width="1731"] Päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption] Kaks arendajat plaanivad Lihula külje alla ehitada päikeseparke kokku 80 hektarile. Kaamos Energy tahab päikesejaama ehitada Lihula külje all Alakülas asuvale 23 hektari suurusele Väljamaa kinnistule, Evecon OÜ tahab päikesepargi ehitada sealsamas kõrval asuvas Kirikukülas neljale, kokku 56 hektari suurusele kinnistule.

Lihula ja Martna külje alla kerkivad päikesepargid

[gallery ids="340053,340049,340050,340051,340052,340054,340055"] Fotod: Urmas Lauri Päikeseelektrijaamu rajav Kaamos Energy tahab nii Martna kui ka Lihula külje alla püstitada võimsad päikesepargid. Praegune aeg on päikeseparkide rajamiseks üks sobivamaid – koroonakriisi mõjul on langenud paneelide hinnad ning tasuvusaeg kahanenud varasemalt kaheteistkümnelt aastalt seitsme-kaheksa aastani. Lääne-Nigula vallas Ehmja külas on arendaja päikesepargiks valinud 6,3 hektari suuruse Jõeääre kinnistu ning Lääneranna vallas Alakülas asuva 23 hektari suuruse Väljamaa kinnistu. Ehmja külla kavandatakse 2 MW võimsusega päikeseparki, Alakülla plaanitava päikesejaama võimuse kohta arendaja veel kaarte ei ava.

Võidujooks toetusraha nimel

[caption id="attachment_315381" align="aligncenter" width="2000"] CUMO Partners OÜ kaasomanik Madis Org ehitas Saunja külla 200 kW päikesejaama, mis toetuse saamiseks on jagatud juriidiliselt neljaks osaks. Foto: Urmas Lauri[/caption] Praegu on päikeseenergia kasutuselevõtuks soodne aeg, sest hiljemalt 2020. aastal rajatud väikestele päikeseelektrijaamadele maksab Eesti riik 12 aasta jooksul taastuvenergia toetust. Toetuse saamiseks peab jaam olema aasta lõpuks olema valmis ehitatud ja elektrivõrku ühendatud, mistõttu on paigaldajatel praegu käed-jalad tööd täis, et kõik sõlmitud lepingud ka valmis ehitada. „Kui toetusi jagatakse, siis tahetakse päikesejaamu ka rajada,” ütles Läänemaal ja Viimisis elektri jaotusvõrku haldava Imatra Elektri juhatuse liige Kaupo Kuurberg. Kuigi Kuurberg ütles, et päikeseelektrijaamade ehitamise buumi ta ei tähelda, kõnelevad numbrid vastupidist keelt. Läänemaale on päikesejaamu Kuurbergi sõnul ehitatud kokku umbes 5 MW. Veel neli aastat tagasi oli Imatra Elektriga Lääne maakonnas liitunud 13 mikrotootjat koguvõimsusega 95 kW. Samas on Läänemaal juba kohti, kuhu päikeseelektrijaama enam elektrivõrguga liita ei saa. „Sutlepa on täis, sinna ei saagi enam päikesejaama panna, sest see nõuab suuri võrguinvesteeringuid,” ütles Kuurberg. Elektrivõrk on ehitatud tarbimise jaoks, kui aga tootmine läheb tarbimisest suuremaks, on vaja võrgu läbilaskevõimet suurendada, liin ümber ehitada.

Eesti Gaas kaalub Läänemaale päikesepargi rajamist

[caption id="attachment_292037" align="alignnone" width="1134"] Päikesejaan Pullapääl. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eesti Gaas on välja valinud kinnistu Läänemaal Salajõe külas, kuhu rajada päikesepark. Lääne-Nigula vallavalitsus hakkab järgmise nädala alguses arutama, millistel tingimustel seda teha saaks.