Haapsalu Viigi kooli praegune asukoht tundub kirjeldamatult sümpaatne: linnaline keskkond, armas ja rahulik ümbrus, koolimaja, mis on sopiline ja sobib lastele, kes ei taha lärmakat või rahvarohket ümbrust, imearmas hoov, vaiksed käänulised tänavad ümberringi.
Koolijuhi hirm, kuidas neid pärast kolimist uude koolimajja, mille riik plaanib ehitada, Haapsalu kesklinnas vastu võetakse, on tõsiseltvõetavad. Mitte kusagil pole elanikelt kohe heakskiitu saanud ei uued hooldekodud, kogukonnateenusel elavate inimeste eluasemed ega lastekodudki. Arusaadav, et koolijuht muretseb, sest lisaks liikumispuudega lastele käib Viigi koolis üha rohkem ka käitumishäiretega lapsi, kellele sobiks rahulikum keskkond. Viigi kooli ümbrus on nendega tasapisi ikkagi harjunud.
Harjutakse muidugi ka igal pool mujal, aga enne tuleb üle elada piinlik vastuseisu ja süüdistamise periood. Paraku teevad need kõige rohkem liiga just õpetajatele ja õpilastele.
Mis uue kooli projekteerimise ja ehitamise juures muretsema paneb, on see, milliseks kujundatakse uue maja ruumiprogramm. Päris kindlasti soovitakse uus maja teha ökonoomne ja vajadustele vastav. Enamasti arvestatakse aga hetkevajadustega.
Mõne aasta eest teisel pool Eestit valminud uues ja ilusas Jõgeva põhikoolis on ruumi küll paljudele lastele, arvestati selle juures loomulikult rahvastikuprognoosi, kahjuks aga mitte seda, et uus koolimaja tõmbab ka ümberkaudsete asulate lapsevanemaid oma lapsi sinna panema.
Valminud koolil on mitu head omadust, kuid kaasavat haridust veidi teistsugustele lastele ei saa seal pakkuda, sest pole ruumi ega vaikset ning rahulikku keskkonda, seda enam, et need lapsed vajavad rahulikumaid olusid ka vahetunnis – nurgataguseid ja majasoppe, kus saaks olla kas paari teise lapse seltsis või hoopis omaette.
Erilised lapsed vajavad erilist kooli. Kas plaanitava uue Viigi koolimaja puhul see õnnestuks?
LE peaks mõistma, et kaasav haridus HTM mõistes on ainult erivajadustega laste toomine tavakooli ja kõik. Samas ei ole see lahendus, sest nii lõhutakse kõikide õppetegevus ning tulemused halvenevad ehk kaasav haridus on tänaseks läbikukkunud üritus. Erivajadustega lapsed vajavad kindlasti oma eraldi õppekeskkonda, aga see ei tähenda nende isoleerimist ühiskonnast, lihtsalt HTM peab ministeeriumina mõistma oma kaasava hariduse otsuse/tegevuse mõtetusest ja süsteemse vea olemasolust. Kahjuks on Eesti haridussüsteemi juhtimine olnud väga madal, eksperimendid eksperimentide otsa, loodame et uus kantsler veab ministeeriumi töökorralduse õigele teele.
kool sobiks Uuemõisa lossi
suhtumine. Normaalses keskkonnas kasvab ehk natuke teistmoodi inimesest sotsialuseeruv inimene. Miks peab osa ühiskonnaliikmeid teistest eraldatud, ära peidetud olema. Ka neil inimestel on õigus elada 21 sajandi tingimustes.
kas asfaldi, kära ja melu sees elamine on siis midagi edukat , sealt tulevad enamasti need transformerid, nimetud , sugutud ükskõiksed
Ma ka ei saa aru,miks siis neid erilisi metsade keskel ei õpetata?
Kindlasti mitte!!! Pigem ikka uus maja vastavalt vajadustele.