Mihkel Nestor: pessimismiks pole põhjust

Koroonaviirus pole maailmast kadunud, ent erinevalt aastatagusest ajast on inimesed uute oludega kohanenud ja viiruse negatiivne mõju majanduselule on jäänud selgelt tagasihoidlikumaks.

Keskpankade ja valitsuste tugi on aidanud alal hoida tarbijate kindlustunnet ja teenuste asemel on soetatud rohkem kaupu. Vähemalt jõukates lääneriikides on täie hooga käivitunud vaktsineerimine, mille tulemusena on valitsused asunud juba kehtestatud piiranguid leevendama. See lubab seada senisest optimistlikumad ootused ka maailmamajanduse tulevikule.

Majanduse taastumine ei käi riikides ühte jalga. Taastumist mõjutab seis viirusrindel, vaktsineerimistempo, ent ka valitsuste stiimulprogrammide ulatus. Seetõttu jääb Euroopa majanduskasv tänavu oluliselt alla Ameerika Ühendriikide omale, kus sel aastal on oodata lausa 6,5% suurust majanduskasvu, samas kui euroala riikide SKT tõuseb vaid 3,3%. 2022. aastal kasvab majandus euroalal 4,6% ja Ühendriikides 4% võrra, ent vahepealse kasvuspurdi tõttu jääb Euroopa majandustsüklis Ameerikast maha. Samas on Ühendriikide kiire kasvu taga just riigi väga helde rahapoliitika, mis kätkeb ka mitmeid riske.

Eesti majanduskasvu suhtes ei maksa olla liialt pessimistlik. Meie majandus on koroonaviirusega kohanenud ja viimase pooleteise kuu vältel kehtinud piirangud pole seisu oluliselt halvendanud. Majanduskasvu tagab juba ainuüksi see, et 2020. aasta esimene pool oli majanduse jaoks rohkem kui kesine – selle pealt ei ole kasvada raske. Aasta teises pooles kiireneb majanduskasv järsult, seda põhjustab piirangute kadumine ja sügisel avanev teise pensionisamba raha. Järk-järgult kiireneva majanduskasvu keskmiseks jääb 2021. aastal 3,3%. Samad tegurid annavad majandusele hoogu ka 2022. aastal, kui Eesti SKT kasvab 4,5%.

Tarbimine on majanduskasvu peamine vedaja. Senise eratarbimise languse taga pole olnud mitte inimeste kahanenud sissetulekud, vaid napid võimalused teenitud raha kulutada. Kui vaktsineerimine osutub piisavalt edukaks, nii et kaovad piirangud reisimiselt ja meelelahutusteenustelt, siis on suur osa tarbijaid valmis kulutama senisest rohkem. Tarbimisele annavad hoogu kriisi ajal pangakontodele kuhjunud säästud ja teisest sambast lahkuvate inimeste pensioniraha. Sügisese ostubuumi mõjul kasvab eratarbimine juba tänavu 4,5%, kiirenedes järgmisel aastal 5,5%ni.

Kinnisvaraturg teeb viimase spurdi. Levinud narratiivid majanduse ja kinnisvaraturu tuleviku kohta on hoogustanud nõudlust elukondliku kinnisvara järele. Suure tõenäosusega annab sellele omalt poolt hoogu sügisel kätte saadav teise pensionisamba raha. Samas on kinnisvaraturul kõige aktiivsemalt tegutsev vanuserühm kiirelt kahanemas, mistõttu võib praegusele spurdile järgneda pikem mõõnaperiood.

Keskpankade leebe rahapoliitika, tihe konkurents panganduses ja investorite aktiivne huvi on muutnud nii laenu- kui ka omakapitali kaasamise Eesti ettevõtete jaoks soodsaks. Praegu on ettevõtted küll olnud üsna konservatiivsed, kuid oodatavalt peaks 2022. aastal investeerimisaktiivsus suurenema. Suuri investeeringuid on kavandamas ka riik, kasutades selleks muuhulgas Euroopa taasterahastu vahendeid. Nii ettevõtlus- kui ka riigisektoril tasub uute investeeringute kavandamisel suunata pilk senisest teravamalt digitehnoloogiale ja tegevuse keskkonnamõjule. Just neist valdkondadest on lähiaastatel oodata suurimat tulu, ent ka soodsaimaid võimalusi kapitali kaasamiseks. Targad investeeringud lubavad Eesti majandusel jätkata kiiret kasvu ka siis, kui pensionisäästudega üles köetud tarbimispidu otsa saab.