Lääne-Nigula vald on kulutanud juba kümneid tuhandeid eurosid maksumaksja raha ja tohutul hulgal ametnike töötunde, et viia võiduka lõpuni koolivõrgu lammutamise teine etapp.
Nõva kooli õpilaskodu on viidud juba mõni aeg tagasi sisulisele sulgemisele ning seejärel on pandud mängu kõik jõud, et saaks teise etapina vabaneda Nõva kooli kolmandast astmest, mis omakorda viib paratamatult varem või hiljem kooli täielikule sulgemisele. Selles olukorras tuleb vaid au anda kohalikele elanikele, kes lisaks betooni valamisele merre hindavad ka maisemaid vajadusi, näiteks kodulähedast põhiharidust.
Tallinna halduskohus tühistas Lääne-Nigula volikogu otsuse, millega suleti Nõva kooli kolmas aste, sest see on vastuolus ühinemislepinguga. Kusjuures vastuolus ühinemislepinguga on ka valla arengukava. See on ka loomulikult võrdlemisi tavaline käekiri, kus volikogu eirab iseenda kehtestatud reegleid. Sellega seonduvalt meenub hariduskomisjoni koosolek 2020 augustis, kus minu küsimuse peale vastas toonane vallavanem Mikk Lõhmus, et otsus on täielikult kooskõlas ühinemislepinguga ja ka arengukava on kooskõlas ühinemislepinguga. Keeruline on uskuda, et doktorikraadiga Lõhmus ei mõistnud, mida tähendab ühinemislepinguga vastuolu. Eks see teadmine jää endise vallavanema enda südametunnistusele, kas tegemist oli tõesti inimliku eksimusega või teadliku valetamisega hariduskomisjoni ja volikogu liikmetele.
Sotsiaaldemokraadid eesotsas Neeme Suurega lubasid eelmiste valimiste eel, et Nõva kooli hoitakse põhikoolina nii kaua, kuni õpilaste arv seda vähegi võimaldab, ning otsitakse aktiivselt võimalusi õpilaste arvu hoidmiseks ja tõstmiseks. Kui küsida, et mida sotsist koalitsioonipartner on teinud õpilaste arvu hoidmiseks ja tõstmiseks, siis mina volikogu- ja hariduskomisjoni liikmena ei suuda midagi meenutada. Kas õpilaste arvu on aidanud kasvatada õpilaskodu sulgemine, kolmanda kooliastme sulgemine või ehk pidev vägikaikavedu ning kohtuskäimine osaga kohalikust kogukonnast?
Samas tagusid endine vallavanem Mikk Lõhmus koos valimisliiduga Ühinenud Kogukonnad terve valimiste perioodi ja ka koalitsiooniläbirääkimistel mantrat, et nende järgmise nelja aasta piibliks on ühinemisleping. Muuhulgas on ühinemislepingus kirjas, et õpilastele tagatakse võimalikult kodulähedane põhiharidus. Huvitav, milline eespool mainitud tegudest aitas kaasa kodulähedase põhihariduse tagamisele Nõval? Mil viisil kolmanda kooliastme sulgemine ning õpilaste saatmine 32 km kaugusele Noarootsi kooli või 34 km kaugusele Oru kooli aitab kaasa kodulähedase põhihariduse tagamisele, ei oska mina kahjuks vastata.
Valimislubadused lubadusteks – vaatame veel otsa pingutustele, kuidas on „hoitud” kooli head mainet. Juba aasta aega on käinud koolil ning vallal kui koolipidajal vägikaikavedu haridusministeeriumiga. Haridusministeerium on teinud üle kahekümne ettekirjutuse puuduste kohta, mis koolil ja koolipidajal on tarvis olnud likvideerida. Miks vägikaikavedu? Sest vastasel juhul oleks vallavalitsus juba ammu pannud ametisse kompetentse koolijuhi, kes suudab täita ettekirjutused. Jääb mulje, et kool ja koolipidaja on igal hetkel andnud endast maksimumi, et mitte täita haridusministeeriumi nõudeid. Hoolimata sellest, et koolijuht on igal võimalikul hetkel volikogule ja hariduskomisjonile rõhutanud, et annab endast pidevalt maksimumi, et puudusi likvideerida, ei paista tulemusi kuskilt. Dokumendiregistrites annavad tooni nii pidevad tähtaegade eiramised kui ka jätkuvalt vigased dokumendid, mida haridusministeerium üksteise järel tagasi saadab. Kuna Nõva kool neelab lisaks suure osa valla haridusosakonna töökoormusest, siis paratamatult kannatavad varem või hiljem ka teised valla haridusasutused.
Kogu selle aasta jooksul on volikogu istungitel endine vallavanem Mikk Lõhmus püüdnud volikogu lollitada, et kõik on kontrolli all ja kohe-kohe korda saamas. Kooli direktori pädevuses ta enamasti ei kahelnud. Ka volikogu esimees Neeme Suur on väitnud korduvalt, et usaldab hariduselu korraldamisel täielikult (eks)vallavanemat ning ise ei näe mingit vajadust vastutust ega liigseid seisukohti võtta. Valla hariduselus on olnud äärmiselt kurb aasta, sest näib, et valla juhte ei huvita karvavõrdki kooli käekäik, maine ja kvaliteet. Tuleb vaid au anda abivallavanem Taivo Kausile, kes uppuvalt laevalt põgenenud vallavanema ülesannetes julges volikogu ees selgelt väljendada, et Nõva kooli direktor Peeter Kallas ei ole saanud oma tööga hakkama ning nad on valmis direktoriga kohe töölepingu lõpetama. Paraku peab tõdema, et sõnadest ei taha taas kuidagi teod saada. Loodetavasti on vähemalt uuel vallavanemal julgust ja kainet meelt, et koolis kord majja lüüa.
Aeg on lõpetada valla hariduselu lõhkumine ja kümnete tuhandete eurode põletamine kohtuvaidlustes ning ebaseaduslike vallandamistega tekkinud kahjude tekitamine. Võime küll mõelda, et Nõva kool on vaid väike osa valla haridussüsteemist, kuid iga osa on oluline, et meie lapsed saaksid kvaliteetse ja võimalikult kodulähedase põhihariduse – ei ole vahet, millises valla nurgas ta elab. Suutmatus kooli dokumentatsioonis korda luua, võimetus pidevate kohtuvaidlusteta lapsevanematega kompromisse sõlmida ja valla ühinemislepingu rikkumine on viinud Nõva kooli maine sinna, mis peaks olema iga koolijuhi ja koolipidaja õudusunenägu. Paraku ei ole senised juhid lasknud end olukorrast kuigivõrd häirida. Jääb vaid üle loota, et värskel vallavanemal on julgust ja tarkust muuta kooli juhtimise kurssi, sest vastasel juhul jääb häbiplekk pikaks ajaks kogu valla hariduselule.
1) Kooli tuleb pidada kompetentsete inimeste poolt, eelarve kulub ära palkadeks jms. Kõrvale kantida suurt midagi ei saa.
2) Valatud betooni hulka ning selle maksumust on raske hiljem kuidagi kontrollida, eriti, kui see on valatud merre. Kui eelarvest kasvõi 50% kõrvale kantida, ei saa ükski audit või politsei hiljem päris kindlaks teha, et kas merre läks kogu eelarve, suurem osa sellest või vaid pool. OK, kolmandiku korral lähevad asjad betoonivalajale juba kahtlaseks.
Betooni valamise ülimuslikuks seadmine koolipidamisest on kui ülemaailmsest korruptsiooni käsiraamatust maha kirjutatud, selles ei ole midagi uut või unikaalset. Sellepärast praegustel vallajuhtidel valikud selliseid teid pidi käivadki.
Kas tähtis on et säilib asutus Nõva Kool või on olulisem, et selle kandi lapsed saaksid korraliku kohapealse hariduse? Miks ei võiks olla see asutus olla mõne teise kooli filiaal? Õpetajad saavad olla mõne suurema kooli palgal ning käia ja need tunnid ära anda seal. Ja nagu Koroona viirus tõestas, on võimalik ka mingitel päevadel kaugõpet teha. Ei pea koguaeg ninapidi koos olema.
Hoiame kokku ka direktori ja õppealajuhataja palgad.
ütleb seda, et jutt õige. Samas nii kool kui filiaal nõuavad hoonet. Lääne-Nigula valla kõige ilusam ning paremas korras koolimaja asub aga Nõval ning on kinni kooli all. Igasugune koolialane tegevus tuleb lõpetada selle nimel, et ilus hoone omadele jopedele äri tegemiseks kantida.
piisab, kui meenutada endise nõva vallamajaga toimunut – ikka omadele jopedele, ei mingit “kogukonnaga arvestamist” vms. vallajuhid on end äärmiselt ühekülgsena näidanud millest võib järeldada, et ega koolimajaga kuidagi teisiti ei läheks.
Näe õige asjapulk seal pildil tagataustal, kes tegelt kõiki neid kohalikke niidikesi liigutada PROOVIB..
Oled kas Kallas või Oruste, kindel oma “ülemvõimus”, kuna oled vallavalitsuse kaitsva selja taga.
See valetamine ja vassimine ei ole mitte ainult Nõva kooli teemadel, vaid on ka Oru saali teemal, ja paljudel muudel teemadel. Hämamine jätkub uue vallavane poolt edasi. Suur ja Lõhmus hämavad julgelt edasi ei ole neile mingi ühinemislepingu püha. Valda juhib ju Lõhmus edasi, hoolimata sellest, et uus mees on pukis.
Jah, seda ´puntratantsu´ on laiali lüüa veel.
Ei ole ju isiklik õue, kus saab võimutseda…
Edu Jaanusele. Kinnijooksnud “ei saa, ei tee,eitule” mülkamehed vajavad puhkust ja värskendamist 🙂
Ära solgi võõra nime all
tundub, et kogu noorhärra info Nõva kohta pärineb pildil näha olevatelt “taustajõududelt”. Kui lapsi ei ole, siis pole kooli mõtet pidada. Tänapäeval ei ole kolmkümmend kilomeetrit mingi vahemaa- ca 20 minutit sõitmist. Kui palju võtab aega näiteks Viimsi elanikel oma võsukeste kusagile peenemasse lütseumi sõidutamine. Tunduvalt rohkem. Aga nad ei vingu, sest hea haridus on seda väärt.
ei muidugi, paraku ligemad oma valla koolid jäävad pea 40km kaugusele. oled sõitnud talvehommikul Nõvalt Riguldi poole? Läänemaa teehoolduse olematu taseme juures on see mõnikord paras katsumus, mida Viimsi elanikel taluda ei tule. ja peale selle on neil valikuvõimalus, kas panna laps kooli Viimsisse või vedada linna, Nõva lapsevanemad ei saa valida, nii lihtne see ongi …
See materjal , millest räägib Jaanus Ratas ei saa pärineda kuidagi “tausta jõududelt” , vaid on natuke kätte saadav ka valla veebilehelt. Ka Lääne Elu on avaldanud kooli kohta piisavalt materjali. Aga kommentaarid vastavate artiklite juures toovad välja päris palju fakte ja ka arvamusi valitseva olukorra kohta . See aga on igati kiiduväärt kui lapsevanemad võitlevad kooli säilitamise ja õpilaste arvu kasvatamise eest.
Puhas faktidega manipuleerimine. See ei ole 20 minutit ja see ei ole Viimsi vald. Suvisel ajal võtab Noarootsi kooli jõudmiseks nendel teedel miinimum 30 minutit Laimi juurest. Näiteks Vaisi lapsed tuleksid veelgi kaugemalt. Pimedal ajal libedate, kitsaste ja kurviliste teedega, millel liiguvad suured metsaveoautod ja ääres on suured kraavid, kujuneb sõit vähemalt 40-minutiliseks. Seda juhul, kui lapsi viidaks kooli autodega, ilma vahepeatusteta. Kuna vanemad oma töö tõttu sellist kaks korda päevas sõitu vales suunas teha ei saa, tuleb kõne alla ainult koolibuss. Vallast saadud info kohaselt võtaks see Nõvalt Noarootsi koos kõikide laste pealevõtmisega tublilt üle tunni. Ja nii ikka… Loe rohkem »
Oleks lapsi, kellel puhul asuks Noarootsi kool 37 km kaugusel. Sinna muidugi juurde nn. piimaring teiste laste pealevõtmiseks.
Lapsi Nõva koolis ei ole ja ei tule kui laste Nõva Kooli mitte vastuvõtmine on tehtud töökohustuseks kooli direktorile ning valla haridusnõunikule. Lugege kohtumaterjale!
Möödunud talvel näitas vallavalitsus oma võimetust tee korrashoiu alal, mis oli enamuse ajast autode poolt kinni tambitud lumi ja jää. Üks kraavisõitnutest oli postiljon oma “pirukakäruga”. Tõesti mõtlete kõiki Nõva lapsi neil teedel hakata kärutama??? Esiteks oleks vaja tõestada, et ollakse suutelised teid ka talvel korras hoidma, seni see õnnestunud ei ole.
Varem või hiljem läheb Nõva kool kahjuks hingusele tahame seda või mitte.Kunstlikult kooli pidamine ei ole jätkusuutlik.
Võib-olla on kunstlikult kooli välja suretamine kuritegelik? S.t. õpilaste eemale peletamine, uute õpilaste mitte vastuvõtmine, koolide teeninduspiirkondade jagamine, täiesti opaka juhiks määramine jms. “strateegiad”, mida kasutatakse Nõva Kooli puhul.
Valimised on alanud 🙂 Paraku 4-5 õpilasega kooli ei pea ja pärast valimisi peab isand Ratas hakkama sama reformi ise edasi tegema, omaenda erakonna haridusminister piitsana turjal.
artikkel Jaanus Rataselt. Valetamine ja pidev vassimine Mikk Lõhmuse läbi põletasidki. Ilmselt oli see juba ammune plaan, hoolimata ühinemislepingust, Nõva kool maapealt ära kaotada ja kinnisvara kohalike nn. tegijatele parseldada.Betooni ( loe loendamatu raha) merre valamine on teadlik tegevus, aga kooli ülalpidamiseks ja tingimuste loomiseks, et lapsi juurde tuleks raha pole- see mantra vallavalitsusest Suure ja Lõhmuse suu läbi on olnud läbi mitme aasta kogukonnale vastik muusika. Kohtuskäimiseks vallarahvaga paistab vallal raha olevat tagataskust võtta tuhandeid eurosid
Peaks sellest ise artikli kirjutama, kuid me ei räägi enam mitte isegi kümnetest tuhandetest.
Kui juba räägitakse 4-5 lapsest, siis on selle taga ainult tahlik tegevus olnud. Nii palju kordi on juba avaldatud infot selle kohta, kuidas aastaid on lapsi Nõva Koolist eemale tõrjutud. Alustada tuleks sellest, kuidas praegune direktor volikogu esimehena naeris välja neid lapsevanemaid, kes palusid Varikule oma laste kooli toomiseks koolibussi. Ometi on see kohaliku omavalitsuse ülesanne. Oru kool korraldas selle kohe ära ja võttis Variku lapsed endale. Vallavanem Deiw peletas vallamaja ukselt ära lapsevanemad jutuga, et ärge te Nõva Kooli küll oma last pange. Aastaid kooli laimamist kohaliku ¨ärimehe¨, praeguse direktori ja nende poolt ajupestute poolt, mida on ikka toetanud… Loe rohkem »
pole ju 4-5 last, vaid 15 koolis + 9 lasteaias. Enne liitumist oli koolis 25 last, lasteaias 7-9 last ja see arv oli tõusuteel. Vald tegi aga kõik endast oleneva, et lapsi vähemaks jääks ja ka uusi juurde ei tuleks. Ikka selleks, et enda plaane ellu viia.