Kuula artiklit, 1 minutit ja 31 sekundit
0:00 / 1:31
Algkooli ehitustööde käigus tuli pööningult välja kaks kaks käsigranaati RGD-33.
Algkooli ehituse objektijuht Kaspar Varend ütles, et ehitajad leidsid granaadid pööningult soojustuskihi seest, konstruktsiooni alt. „Granaadid olid hästi ärapeidetud. Lammutustööde käigus nad välja ei tulnud, vaid koorusid välja, kui hakkasime ehitust ette valmistama,” ütles Varend.
No aga mida imestada. Haabsalu praegune algkool oli kommunistliku noore partisani Leen Kullmanni nimeline kool. Me ootasime seal iga minut kapitalistlike haide ameeriklaste rünnakut. Poisid olid kohe valmis ameerika tankide vastu neid granaate kasutama. Ka meie poisid olid siis veel noored pioneerid ja komsomoliaktivistid, kes ennastohverdavalt olid valmis oma elu andma nagu seda tegi radist, kommunistlik noor Leen Kullmann.
Kas on kindel, et need puhtad läikivad eksemplarid pole õppegranaadid? Kirjutage, päästeametnikud, kui teada saate.
Ups! Mu esimene komment polnud mõeldud Pookile, ehkki algul hakkasin küll mõtlema, miks ma Leen Kuulmani hoopis Cheri tänavalt mäletan? Ja kes see Jakob Kunder siis oli? Aga kindlalt meenub, kuidas Albert Kariste oma sõjaseiklusi pioneeridele jutustamas käis l Kk aulas. Granaatidest.
Need ehk ongi needsamad granaadid, mis Kariste Luki all kinni püüdis.
Kariste pidanuks siis valel poolel olema ju! 😛 Aga miks ma pööninguleius õppegranaate kahtlustasin, tuleneb sellest, et nad ei paista 2. MS aegsed vaid hilisemad (ja miks neid just kooli pööningule peideti on üldse arusaamatu?). Ka on Haapsalus pretsedent, kus aastakümneid muuseumi fondis vedelenud õppegranaat osutus ehtsaks granaadiks. Õppegranaate kuskilt pihta panna olnuks nõukaajal realistlikum. Need läikisidki niimoodi värskelt.
Karistega oli see konks, et mida rohkem jõi, seda rohkem granaate kinni püüdis! Kas ta tegelikult ka midagi püüdis, ei tea keegi!