Tänavu on haridusministeeriumil plaanis panna põhikoolilõpetajad samasse seisu nagu gümnaasiumilõpetajad ehk lõpueksamite tulemustest ei sõltu enam kooli lõpetamine ja hinnete asemel on lõputunnistusel kirjas soorituse protsent.
On arusaadav, et igasugune muutus tekitab koolijuhtides vastakaid tundeid, sest haridus ongi läbi aegade olnud pigem konservatiivne – nagu suur laev, mis aeglaselt pöörab. Samas tõdevad kõik, et aeg on jätkuvalt keeruline ja keerulisel ajal ei saagi toimetada nii nagu tavalisel ajal.
Haapsalu põhikooli direktori Anne Mahoni hinnangul on protsent sisukam kui hinne. Sellele on raske vastu vaielda, sest hinne kätkeb protsentide vahemikku. Nii olid hindelisel skaalal võrdsed nii need õpilased, kes tegid edukalt 89 protsenti tööst, kui ka need, kes tegid 70 protsenti – mõlemad said varem hindeks nelja. Nüüd oleks õpilase sooritus täpsemalt kajastatud, nii nagu see on olnud gümnaasiumi riigieksamite puhul.
Ridala kooli direktor Milve Viigand on aga seisukohal, et protsendi näitamine paneb õpilased pingelisemasse olukorda. Seda samal põhjusel – näitab ausamat tulemust.
Lisaks sellele, et muutub hindamine, on sel aastal plaanis põhikooli eksamitulemused kooli lõpetamisest lahti siduda. See tähendab, et kooli lõpetamine ei sõltu eksamitulemusest ja põhikooli lõputunnistus näitab juba ise, et õpilasel on baasteadmised eluks. Ometi tekitab see olukorra, kus õpetaja võib lõpuhindeks halastusest kolme välja kirjutada, kuid eksamisooritus jääb õpilasel allapoole igasugust arvestust. Siit tekib küsimus, kas sellel õpilasel ikka on baasteadmised olemas? Või mida tal üldse nende tulemustega peale on hakata.
Nagu mitmed koolijuhid ütlesid, viib see kõik selleni, et õpilane peab senisest rohkem ise oma tulemuste eest vastutama – kas ta pääseb nende tulemustega soovitud kooli edasi õppima või mitte.
Oma õpitulemuste eest on õpilased varasemast rohkem vastutanud terve aasta, sest olenevalt koolist – mõni rohkem, mõni vähem – on oldud kaugõppel. Kui koolipingis on õpetajal lihtne õpilasi tagant utsitada, siis distantsilt on see oluliselt keerulisem ja nii ongi juba pea aasta õpilased ise oma hariduse eest vastutanud.
Distantsõpe on olnud tõesti kasulik just selles mõttes, et õpilased on pandud rohkem ise vastutama ja pole niipalju õpetajast sõltuvad. Õpetaja roll ongi rohkem konsultandi roll. Nagu teenindusühiskonnale kohane.
peab ikka pinnu lõhki ajama, inimese enda asi, kuidas ta oma teadmistega hakkama saab, no ei tule igast õppurist professorit ja see paber pole kedagi ka targemaks teinud, kellel häda edasi õppima minna , see ka läheb, pole vaja targutada