Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) kõnevõistluse kaks parimat kõnet rääkisid vene vähemusest ning noorte vaimsest tervisest.
Kõnevõistluse kaks esikohta läksid kümnenda klassi õpilastele Elisabeth Sillale ja Anastasiya Chertovale. Mõlema eesti keele õpetaja on Tiina Brock.
„Tänaval läheb mõni teisest rassist inimene mööda ja kohe võib kuulda tema poole suunatud solvanguid. Meie rahva jaoks isegi erinev nahatoon on katastroof,” kõneles Chertova. „Isegi kui inimesel on veidikene teistmoodi silmad, suu, nina või midagi muud – on see katastroof.”
Silla kõne rääkis depressioonist ja sellest üle saamisest. „Siiani tunnen, et võlgnen kogu tänu ühele heale inimesele, kes mind sellest august välja aitas. Nimelt palus ta mind kord, et räägiksin talle iga päev ühest asjast, mis mind hetkekski rõõmustas,” kõneles Sild. „Esialgu tundus see mulle tobe. Aga üsna pea olin lausa hasardis ning kirjutasin üles ohjeldamatul viisi asju, mis mind rõõmsaks tegid – lepatriinu mu kinganinal, kuldne kevadpäike, magus iirisekomm, mis hammaste vahele kinni jääma kippus.”
Kõnevõistlusel osales 16 õpilast.
Silla kõnet kuuleb linnarahvas 24. veebruaril Haapsalu toomkirikus. Chertova kõne läheb avalikule esitamisele LÜGi iseseisvuspäeva aktusel 19. veebruaril.
Kõnevõistluse auhinnad tulevad Heino Noore stipendiumifondist.
Auhinnad
Esimene preemia
Elisabeth Sild, 10.H – „Tänulikkusest meie inimeste seas”. Juhendaja Tiina Brock
Anastasiya Chertova, 10.H – „Meie tahamegi sellises riigis elada“. Juhendaja Tiina Brock
Teine preemia
Marlene Schwindt, 12.M – „Meist sõltub kõik!”. Juhendaja Monika Undo
Liisi Suitsberg, 12.H – „Kartul ja õunamoos”. Juhendaja Tiina Brock
Luise Türnpu, 10.H – „Esmapilgul erilised, kuid seest sarnased”. Juhendaja Tiina Brock
Mattias Kerge, 12.M – „Igast puust peab oskama teha noole”. Juhendaja Monika Undo
Eripreemia patriootilise kõne eest
Märt Õiglas, 10.H – „Kuidas mina näen Eestit, oma kodumaad?” Juhendaja Tiina Brock
Lääne Elu eripreemia
Kristina Saumets, 12.LR – „Vabariigi noored“. Juhendaja Maret Järveots
Imelik , kes küll koolinoortele sellist globaliseerumis pahna pähe ajab? Selle asemel võiksid noored uurida, milline on väikerahvaste, eriti soome-ugri rahvaste olukord Venemaal. Nendel rahvastel pole enam suures osas oma keelt ja ka rahvakultuur hääbub. Näiteid pole vaja kaugelt otsida, siinsamas Peipsi taga olid ja elasid kunagi isurid, vepsad, ingerlased, vadjalased. Nende keelest ja kultuurist pole enam midagi alles. Ka eesti keel liigub kindlal sammul seda teed, eriti oludes kus muretsetakse sajamiljonililise keele kõnelejate olukorra pärast väikestes rahvusriikides nagu Eesti.
Aga miks te eestlased tahate ise nii väga oma naabrite moodi olla? Muud ei kuulegi, kui iga asja peale muudkui tavai ja tavai, sama ergutussõna saatel said teie suguvennad ja -õed Siberis nuuti. Kas siis normaalseid eestikeelseid sõnu ei sobi kasutada: olgu; sobib; hästi; las käia; näeme jne.?
selles on õigus küll teil. Keel on mitmetest keeltest mõjutatud, mitte ainult ida poolt, ka mujalt. Nagu näiteks sõna “tšau” see ju ka täitsa siise juurdunud ja lihtsam öelda kui tere hommikust vms. Aa see pole minuarust tahtmine olla kellegi moodi, vaid lihtsalt see on emakeele solkimine.
Nii on. Kuid millal on hoolitsetud väikeste ja nõrgemate eest.? Keda huvitab maailmas üks pisikene rahvas ? Mitte kedagi.Ainult ise peame enda eest seisma. Olema ühtsed mitte kaklema pidevalt.See meid rahvana nõrgestabki.
See, et kakeldakse pidevalt on tingitud arvatavasti vähese vabaduses oldud aja pärast. Pole jõutud endas selgusele, kes me oleme. Mõni tahab olla eestlane, ise omi huvisid kaitsta, mõni kummardab lääne poole ja teeb seda, mis sealtpoolt öeldakse, mõni jällegi vaatab ida poole. Nii need konflikid tekkivad omavahel.Kõige hirmutavam on minuarust see, et häbenetakse olla eestlane, mida on ka kõva häälega välja öeldud. No on see normaalne, kui oled sündinud eestlasena ja siis hakkad seda häbenema ja tahad olla keegi teine!? Lootma peab, et aeg ravib, aga kui palju meil aega veel on
on selle tobeda teemavaliku taga?
Soovin könesid eestlastest ja Eestimaast. Oleme omal maal surutud seisus.
vene vähemused, vaesekesed jah. Kas me kaua kannatanud eestlased peame oma rahva küüditajaid nüüd austama ja vabandama ja põlvitama nende ees? Ütleks küll sellepeale, et noorus on hukas, kui sellist jama hakkab tulema. Pealegi on nendel nn vähemustel jummala poogen nii Eesti keelest, kui ka eestlastest, keda hüüavad siiamaani fašistideks. Kastani poe juures väiksed vene keelt kõnelevad nagad on valmis kohe estontsõ vastu midagi korraldama. Ise kuulsin, kuidas rääkisid ja neid õhutavad siiani nende isad ja vanaisad vaenu eestlastega. Minuarust on eestlased üleüldsegi maailmas vägagi vähemus ja väljasurev rahvus, keda peaks nagu s pilpa peal hoidma ja kõikide hüvedega poputama!!!
Teie olete lihtsalt rumal ja teiesuguste pärast ongi piinlik!
piinlik on häbeneda enda rahvast ja püüda olla kellegi teise moodi. See hoopis näitab rumalust. Igal rahval on omad tolad ja tarkurid, aga ikkagi omad
Jaaa jaaa loomulikult kuulsid 🙂 Kui paar aastat tagasi viskasid noored Kuursaali juures olevaid pinke vette kirjutas LE kuidas kõik kohalikud elanikud kuulsid tol ööl vene keelt. Aga kui politsei lapsi kätte sai kahjuks selgus, et kõik olid “tiitelrahva” esindajad.
kuulsin küll. Turvamees tuli poest välja ja küsis nagade käest, et kes teist seda tegi. Need vastasid, eta ne mõ, eti bõli estontsõ. Noh uskumatu lugu või. Silmaklapid peas elate, vaenu leidub iga päev rahvuste ja erinevate inimeste vahel.
Tänaval kõnnib rass ja kohe on kõik eestlased rassistid….
Kas marginaalsuse üldistamine on nüüd noortepärane ja pop? Pigem näitab see noorte piiratud silmaringi ning allikakriitika puudumist. No ei ole Facebook või muu sotsiaalmeedia kuulujutt tõe kriteerium ning terviku nägemise ja analüüsioskuse puudumine ei pea olema märkimist väärt, seda ka pedagoogide tasandil. Aga eks Eesti tarkuseteragi ütle, et üks tõrvatilk rikub kogu meepoti, aga erinevalt rumalast saab haritud aru, et selles ei ole süüdi mesi! Jõudu õpetajatele tarkuse andmisel koos enda harimisega ning noortele oidu olla allikakriitiline ja analüütiline terviku nägija.